Lasteaia õppekava

Tartu Lasteaed Tripsik õppekava

Kinnitatud 31.08.2026 a pedagoogilisel koosolekul

Õppekava PDF

Üldsätted

Tartu Lasteaed Tripsiku õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on koostatud Alushariduse riikliku õppekava alusel. Õppekava koostamisest ja arendamisest võttis osa lasteasutuse pedagoogiline personal, tugispetsialistid ja kaasatud olid ka lapsevanemad.

1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

Tartu Lasteaed Tripsik alustas oma tööd 1.jaanuaril 2020, ühinesid Tartu Lasteaed Triinu ja Taavi ning Tartu Lasteaed Sipsik. Tripsiku lasteaias on 16 rühma: Sipsiku majas on 6 rühma ja Triinu ja Taavi majas 10 rühma.

Tartu Lasteaed Tripsik on peret toetav ja alushariduse omandamist võimaldav lasteasutus. Lasteaial on soodne asukoht, Annelinna elamurajoon, mis loob soodsad võimalused õppekäikudeks, matkadeks, sportimiseks ja muusikategevusteks. Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

Lasteaial on oma sümboolika: logo, lipp, laul ja Tripsiku raamat. Igal rühmal on oma nimi ja logo.

TRIPSIK on:

T – TORE
R – RÕÕMUS
I – IMELINE
P – PUNAPÕSKNE
S – SÕBRALIK
I – INNUKAS
K – KALLIS

LASTEAIA MOTO: “Hoolime, mängime ja kasvame koos!”

Lasteaia põhiväärtused: Koostöö, hoolivus, innovaatilisus, mitmekultuurilisus

Missioon:
Üheskoos loome innovaatilise ja turvalise kasvukeskkonna, kus iga laps saab õppida läbi mängu, olla loov ja hooliv ning kasvada koos teistega, väärtustades iga lapse ainulaadsust ja kultuurilist mitmekesisust.

Visioon:

Tripsiku Lasteaed on lapsest lähtuv, uuendusmeelne ja hinnatud lasteaed, kus iga laps on märgatud, väärtustatud ja kaasatud ning kus hoolides, mängides ja koos kasvades kujuneb valmisolek eluks ja elukestvaks õppimiseks.

Tripsiku Lasteaia eripära kujundavad väärtused ja tegevussuunad, mis toetavad lapse terviklikku arengut, liikumisrõõmu, iseseisvust, loovust, koostööoskust ning hoolivat suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse keskkonda. Lasteaias väärtustatakse mängulist, kogemuslikku ja lapsest lähtuvat õppimist ning võimalust õppida erinevates keskkondades.

Lasteaia eripära väljendub järgmistes tegevussuundades:

1.1 Ujumise algõpetus

Tripsiku Lasteaias on oluline koht ujumise algõpetusel, mille eesmärk on kujundada lastes positiivne ja turvaline suhe veega ning omandada eakohased esmased ujumisoskused.

Ujumise algõpetuse kaudu:

harjutatakse veega kohanemist ja vees liikumist;
kujundatakse esmaseid ujumisoskusi;
arendatakse kehalisi võimeid, koordinatsiooni ja vastupidavust;
õpetatakse vees ohutult käituma;
toetatakse lapse enesekindlust ja iseseisvust.

Ujumine on laste jaoks eelkõige rõõmus ja mänguline õppimiskogemus, mis toetab terviklikku kehalist arengut.

1.2. Terviseedendus – liikumine ja tervislik toitumine

Tripsiku Lasteaias väärtustatakse tervislikku ja aktiivset eluviisi. Terviseedendus on lõimitud igapäevasesse õppe- ja kasvatustegevusse ning lasteasutuse korraldusse.

Liikumise kaudu:

pakutakse lastele igapäevaselt mitmekesiseid liikumisvõimalusi;
arendatakse kehalisi oskusi, koordinatsiooni, tasakaalu ja vastupidavust;
väärtustatakse aktiivset mängu ja liikumisrõõmu;
kasutatakse õppimiseks ja liikumiseks nii sise- kui ka väliskeskkonda.

Tervisliku toitumise kujundamisel:

tutvustatakse lastele erinevaid toiduaineid ja nende mõju tervisele;
kujundatakse tervislikke toitumisharjumusi;
räägitakse mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise tähtsusest;
kaasatakse lapsi võimalusel toidu, puu- ja köögiviljade ning tervislike valikute teemalistesse tegevustesse, viiakse läbi lastega kokandustegevusi.

1.3. Projektõpe

Tripsiku Lasteaias rakendatakse projektõpet, mis võimaldab lastel õppida uurimise, katsetamise, avastamise ja koostegutsemise kaudu.

Projektõppes:

lähtutakse laste huvidest, küsimustest ja ideedest;
toetatakse lapse aktiivset rolli õppeprotsessis;
seostatakse erinevaid õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi;
kasutatakse vaatlemist, uurimist, katsetamist ja praktilist tegutsemist;
arendatakse loovust, suhtlemis- ja koostööoskust;
kaasatakse võimalusel lapsevanemaid ja koostööpartnereid.

Projektõpe annab lastele võimaluse kogeda, et õppimine on tähenduslik, põnev ja seotud nende igapäevase eluga.

1.4. Õuesõpe

Õuesõpe on Tripsiku Lasteaias oluline osa õppe- ja kasvatustegevusest. Õuekeskkonda käsitletakse kui mitmekesist õpikeskkonda, kus laps saab õppida vahetu kogemuse kaudu.

Õues õppides:

uuritakse ja vaadeldakse loodust ning aastaaegade muutumist;
arendatakse keskkonnateadlikkust ja hoolivat suhtumist loodusesse;
toetatakse liikumist ja aktiivset tegutsemist;
kasutatakse looduslikke materjale mänguks ja õppimiseks;
seostatakse õpitut lapse vahetu kogemusega;
arendatakse vaatlus-, uurimis- ja probleemilahendusoskust.

Õuesõpe toetab lapse loomulikku uudishimu ning annab võimaluse õppida erinevates ja vahelduvates keskkondades.

1.5. Hea Alguse metoodika rakendamine

Tripsiku Lasteaias rakendatakse Hea Alguse metoodika põhimõtteid, mille keskmes on lapsest lähtuv, aktiivne ja koostöine õppimine.

Oluliseks peetakse:

lapse individuaalsete vajaduste ja arenguga arvestamist;
lapse aktiivset osalemist õppeprotsessis;
valikuvõimaluste pakkumist ja iseseisvuse toetamist;
mängulist ja kogemuslikku õppimist;
koostööd laste, õpetajate ja perede vahel;
positiivse ja turvalise õpikeskkonna kujundamist.

Hea Alguse põhimõtete rakendamine toetab lapse enesejuhtimist, sotsiaalseid oskusi, õpihuvi ja positiivset suhtumist õppimisse.

1.6. Kiusamisest vaba lasteaia metoodika

Tripsiku Lasteaias rakendatakse Kiusamisest vaba lasteaia metoodikat, mille eesmärk on ennetada kiusamist ning kujundada laste vahel hoolivaid ja lugupidavaid suhteid.

Metoodika rakendamisel:

õpitakse märkama ja arvestama teiste tunnetega;
väärtustatakse sõbralikkust, hoolivust ja austust;
arendatakse laste sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi;
räägitakse tunnetest, suhetest ja konfliktide lahendamisest;
toetatakse iga lapse kuuluvustunnet ja turvalisust;
kaasatakse lapsi ühiste kokkulepete ja väärtuste kujundamisse.

Oluline on luua keskkond, kus iga laps tunneb, et ta on märgatud, väärtustatud ja hoitud.

1.7. Eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele arengu toetamine

Tripsiku Lasteaias pööratakse erilist tähelepanu eesti keelest erineva emakeelega laste eesti keele arengu toetamisele. Eesmärk on luua lapsele turvaline, toetav ja loomulik keelekeskkond, kus eesti keele õppimine toimub igapäevase suhtlemise, mängu, tegevuste ja kogemuste kaudu.

Eesti keele arengut toetatakse:

luues igapäevaselt võimalikult palju võimalusi eesti keeles suhtlemiseks;
kasutades mängulisi ja aktiivõppemeetodeid;
sidudes keeleõppe teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega;
toetades lapse sõnavara, kuulamis- ja kõnelemisoskuse arengut;
kasutades laule, luuletusi, rütmisalme, liikumismänge, muinasjutte ja jutustamist;
rakendades projektõpet ja õuesõpet keeleõppe loomuliku keskkonnana;
kasutades visuaalseid abivahendeid, pilte, esemeid ja tegevusi sõnade ning mõistete tähenduse toetamiseks;
arvestades lapse individuaalset keelelist arengutaset ja vajadusi;
toetades lapse julgust eesti keeles suhelda ning väärtustades tema keelelist ja kultuurilist tausta;
tehes koostööd lapsevanematega, et toetada lapse keelelist arengut ka koduses keskkonnas.

Eesti keele õppimine toimub igapäevastes loomulikes olukordades, kus laps saab keelt kasutada suhtlemiseks, mängimiseks, küsimiseks, uurimiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Õpetaja kasutab selget ja lapsele mõistetavat kõnet, kordamist, näitlikustamist ning toetab last vajadusel erinevate suhtlusvahenditega.

Oluline on kujundada keskkond, kus laps tunneb end eesti keelt õppides turvaliselt ja julgena, kogeb eduelamust ning mõistab, et keele õppimine on loomulik osa koos kasvamisest ja õppimisest.

2. ALUSHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED

Tripsiku Lasteaia õppe- ja kasvatustegevus põhineb lapsepõlve väärtustamisel, lapse õiguste austamisel ning turvalise, hooliva ja arengut toetava kasvukeskkonna loomisel. Lapsepõlv on väärtus omaette ning iga laps vajab võimalust kasvada, mängida, õppida, avastada ja areneda talle sobivas tempos ning turvalises keskkonnas.

Lasteaia tegevuse aluseks on arusaam, et laps on väärtuslik, aktiivne ja võimekas õppija, kelle arengut toetatakse terviklikult. Õppe- ja kasvatustegevuses pööratakse võrdset tähelepanu lapse vaimsele, füüsilisele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja kõlbelisele arengule. Arvestatakse iga lapse individuaalsete vajaduste, võimete, huvide, arengutaseme, keelelise ja kultuurilise taustaga.

Tripsiku Lasteaia alusväärtused lähtuvad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja Euroopa Liidu alusdokumentides väärtustatud põhimõtetest ning alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest väärtustest.

Hoolivus tähendab meie jaoks märkamist, kuulamist, abistamist ja arvestamist. Iga laps ja täiskasvanu on väärtuslik ning väärib lugupidavat ja toetavat suhtumist.

Lugupidamine – tähendab enda, teiste inimeste, erinevate arvamuste, kultuuride ja keskkonna väärtustamist. Õpime märkama, et iga inimene on ainulaadne ja oluline.

Ausus ja õiglus -Väärtustame ausust, õiglast kohtlemist ja usaldusväärseid suhteid. Õpetame lapsi mõistma oma tegude mõju teistele ning võtma vastutust oma käitumise eest.

Vabadus ja vastutustundlikkus – Lapsel on õigus teha eakohaseid valikuid, avaldada oma arvamust ja tegutseda iseseisvalt. Vabadusega kaasneb vastutus enda, teiste ja ühise keskkonna ees.

Lapse õigused ja võrdne kohtlemine – Igal lapsel on õigus turvalisele, armastavale ja arengut toetavale lapsepõlvele. Lasteaias austatakse lapse õigust olla kuulatud, osaleda, mängida, puhata ja areneda.

Tripsiku Lasteaia väärtused ei ole üksnes õppekavas sõnastatud põhimõtted, vaid need avalduvad kogu lasteaia igapäevases elus. Väärtusi kujundatakse eelkõige täiskasvanute eeskuju, lapsega suhtlemise, mängu, ühiste tegevuste, kokkulepete ja igapäevaste olukordade kaudu.

Tripsiku Lasteaia väärtusruumi kannab põhimõte: „Hoolime, mängime ja kasvame koos.“

Meie jaoks on oluline, et laps saaks kasvada keskkonnas, kus on hoolivust, mängurõõmu, liikumist, avastamist, teadmisi ja võimalusi areneda.

3. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada lapse igakülgset ja järjepidevat arengut kodu ja lasteasutuse koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetatakse lapse üldoskuste ja valdkondlike oskuste kujunemist ning arengut, et luua kuni kolmeaastase lapse puhul eeldused hakkamasaamiseks lasteaias ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse puhul eeldused põhihariduse omandamiseks ja edasijõudmiseks igapäevaelus.

Lasteaed Tripsiku õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid:

Tagada lapse igakülgne ja järjepidev areng, toetades tema füüsilist, kognitiivset, sotsiaalset, emotsionaalset ja kõlbelist arengut kooskõlas lapse individuaalsete vajaduste ja arenguvajadustega.
Luua turvaline, toetav ja arengut soodustav õpi- ja kasvukeskkond, mis väärtustab lapse heaolu, arvestab laste eripäradega ning toetab nende iseseisvumist, eneseregulatsiooni ja positiivset minapilti.
Väärtustada lapsepõlve ning tagada lapse õigus täisväärtuslikule ja turvalisele arengule, lähtudes lapse huvidest, vajadustest, õigustest ja heaolust kõigis õppe- ja kasvatustegevuse etappides.
Toetada lapse arengut mängu kaudu, kasutades mängu lapse peamise tegevusviisina ning võimaldades mitmekesiseid kogemusi, avastamist, uurimist, katsetamist ja loovat eneseväljendust.
Arendada laste sotsiaalseid, suhtlemis- ja koostööoskusi, et toetada nende toimetulekut rühma- ja ühiskondlikus keskkonnas ning kujundada hoolivust, sallivust ja vastutustunnet.
Toetada lapse kultuurilise identiteedi ja keelelise eneseteadvuse kujunemist, pakkudes võimalusi tutvuda Eesti kultuuritraditsioonide, väärtuste ja mitmekultuurilise ühiskonna eripäradega.
Toetada terviseteadliku ja keskkonnateadliku käitumise kujunemist, edendades tervislikke eluviise, kehalist aktiivsust, keskkonda säästvat mõtteviisi ning vastutust looduse hoidmisel.
Teha järjepidevat koostööd lapsevanematega, et toetada lapse arengut, täiendada õppe- ja kasvatustegevust pere ja kodu väärtustega ning tagada ühtne ja järjepidev kasvukeskkond.

4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ning läbiviimisel lähtutakse lapse individuaalsusest, tema arengutasemest, vajadustest, huvidest ja kogemustest. Õppe- ja kasvatustöö keskmes on laps, kelle arengut toetatakse terviklikult, mänguliselt, turvalises ja hoolivas keskkonnas. Lasteaias lähtutakse põhimõttest „Hoolime, mängime ja kasvame koos“ – hoolime lapsest ja tema heaolust, väärtustame mängu kui lapse loomulikku õppimise viisi ning toetame iga lapse arengut koostöös pere ja lasteaia töötajatega.

4.1. Lapse arengutaseme ja individuaalsuse arvestamine

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel lähtutakse lapse vanusest, arengutasemest, individuaalsetest eripäradest, võimetest, huvidest ja varasematest kogemustest.

Õpetaja tunneb oma rühma lapsi ning jälgib järjepidevalt nende arengut ja toimetulekut.
Tegevuste eesmärgid ja sisu valitakse nii, et need vastaksid laste arenguvajadustele ning pakuksid jõukohast väljakutset.
Arvestatakse laste erineva tempo ja õppimisviisiga – ühele lapsele võib olla vajalik rohkem aega ja kordamist, teisele täiendavat väljakutset.
Vajadusel kohandatakse tegevuse sisu, juhiseid, materjale, keskkonda ja töökorraldust.
Lapse arengut hinnatakse eelkõige tema individuaalset arengut ja edasiminekut silmas pidades, mitte teiste lastega võrreldes.
Märgatud arenguvajadustest teavitatakse ja kaasatakse vajadusel lasteaia tugispetsialiste ning tehakse koostööd lapsevanemaga.

4.2. Eduelamuse ja positiivse enesehinnangu toetamine

Iga laps vajab kogemust, et ta on võimekas, oluline ja väärtustatud. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse võimalusi jõukohasteks õnnestumisteks ning tunnustatakse lapse pingutust, arengut ja protsessi.

Ülesanded ja tegevused kavandatakse nii, et lapsel oleks võimalik kogeda eduelamust.
Tunnustatakse lapse püüdlikkust, iseseisvust, loovust, koostööoskust ja arengut, mitte ainult lõpptulemust.
Välditakse lapse võrdlemist teiste lastega.
Lapse eksimusi käsitletakse õppimise loomuliku osana.
Julgustatakse last proovima, uuesti alustama ja leidma erinevaid lahendusi.
Õpetaja kasutab positiivset ja toetavat suhtlemist, mis aitab kujundada lapses usku iseendasse ja oma võimetesse.

4.3. Lapse loovuse, huvi ja omaalgatuse toetamine

Lasteaias väärtustatakse lapse loomulikku uudishimu, loovust ja soovi ise tegutseda ning avastada.

Lapsele antakse võimalusi teha valikuid, algatada tegevusi ja pakkuda ise ideid.
Õppeprotsessis kasutatakse avatud ülesandeid, millel võib olla mitu erinevat lahendust.
Toetatakse küsimuste esitamist, uurimist, katsetamist, avastamist ja probleemide lahendamist.
Väärtustatakse laste ideid ning võimalusel viiakse nende algatused ellu.
Õpetaja roll on olla suunaja, toetaja ja õppimise kaaslane, mitte anda alati valmis vastuseid.
Projektõppes lähtutakse laste huvidest ja küsimustest ning võimaldatakse neil olla aktiivsed osalejad kogu õppeprotsessis.

4.4. Turvalise, hooliva, kiusamisvaba ja koostöise keskkonna loomine

Lasteaias on oluline, et iga laps ja täiskasvanu tunneks ennast turvaliselt, märgatuna ja väärtustatuna.

Lastega kujundatakse ühised kokkulepped, mis toetavad hoolivat ja lugupidavat käitumist.
Õpetaja märkab laste omavahelisi suhteid ning sekkub kiusamise, tõrjumise, haiget tegemise või muu ebasobiva käitumise korral.
Konflikte käsitletakse rahulikult ja lahenduskeskselt, aidates lastel oma tundeid väljendada ning teise inimese seisukohta mõista.
Rakendatakse „Kiusamisest vaba lasteaia“ põhimõtteid, mille keskmes on hoolivus, sallivus, austus ja julgus märgata.
Lastele õpetatakse emotsioonide äratundmist ja juhtimist, kaaslase märkamist ning abi küsimist ja pakkumist.
Täiskasvanud on lastele oma käitumisega eeskujuks – suhtlevad rahulikult, lugupidavalt ja koostöiselt.
Lapse turvalisus ja heaolu on kõigi töötajate ühine vastutus.

4.5. Lugupidavate ja demokraatlike suhete kujundamine

Lasteaias kujundatakse suhteid, mis põhinevad vastastikusel austusel, kuulamisel, kaasamisel ja kokkulepetest kinnipidamisel.

Lapsel on õigus avaldada arvamust ja teha eakohaseid valikuid.
Laste arvamusi kuulatakse ning võimalusel arvestatakse nendega rühmaelu ja tegevuste kavandamisel.
Lapsi kaasatakse rühma kokkulepete loomisse ja nende järgimise mõtestamisse.
Õpetaja aitab lastel mõista, et erinevad arvamused ja vajadused on loomulikud.
Väärtustatakse iga inimese väärikust, sõltumata tema võimetest, keelest, kultuurilisest taustast või muudest eripäradest.
Lapsed õpivad vastutama oma valikute ja tegude eest ning arvestama teistega.

4.6. Mängu kui lapse peamise õppimise viisi väärtustamine

Mäng on lapse loomulik viis õppida, suhelda, ennast väljendada ja maailma mõtestada. Lasteaias tagatakse lastele piisavalt aega ja võimalusi vabamänguks ning juhendatud mänguliseks õppimiseks.

Õppe- ja kasvatustegevused muudetakse võimalikult mänguliseks ja lapse jaoks tähenduslikuks.
Väärtustatakse nii vabamängu, rollimänge, ehitusmänge, loovmänge, liikumismänge kui ka reeglimänge.
Õpetaja jälgib laste mängu ning kasutab mängus tekkivaid huvisid ja küsimusi õppe kavandamisel.
Vajadusel rikastab õpetaja mängukeskkonda materjalide, vahendite ja ideedega, sekkumata liigselt lapse enda mängu.
Mängu kaudu toetatakse lapse sotsiaalsete oskuste, keele, mõtlemise, loovuse, eneseregulatsiooni ja probleemilahendusoskuste arengut.

4.7. Valdkondade lõimimine ja aktiivne õppimine

Õppimine toimub lasteaias terviklikult ning erinevaid õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi omavahel lõimides.

Ühe tegevuse käigus seostatakse võimalusel keelt ja kõnet, matemaatikat, kunsti, muusikat, liikumist, loodust ja teisi õppevaldkondi.
Õppimine toimub võimalikult palju lapse aktiivse tegevuse kaudu – mängides, liikudes, uurides, katsetades, arutledes, meisterdades ja luues.
Lapsele võimaldatakse nii individuaalset tegutsemist, paaris- ja rühmatööd kui ka kogu rühma ühistegevusi.
Kasutatakse projektõppe põhimõtteid, mille puhul seostatakse erinevaid teadmisi ja oskusi laste jaoks tähendusliku teema või küsimusega.
Õppimine toimub erinevates keskkondades – rühmaruumis, õuealal, looduses, liikumisruumides ja võimalusel ka väljaspool lasteaeda.

4.8. Õuesõppe ja looduskeskkonna väärtustamine

Looduskeskkond on oluline õpi- ja kasvukeskkond, kus laps saab õppida vahetu kogemuse kaudu.

Õues viibimine ja õues õppimine on lasteaia igapäevase tegevuse loomulik osa.
Lastele pakutakse võimalusi vaadelda, uurida, mõõta, võrrelda, katsetada ja avastada looduskeskkonnas.
Toetatakse laste keskkonnateadlikkust ja kujundatakse säästva ning hooliva suhtumise aluseid.
Õppetegevusi viiakse võimalusel läbi erinevates ilmastikuoludes, arvestades laste turvalisust, tervist ja sobivat riietust.
Looduses tegutsemisel pööratakse tähelepanu liikumisele, tervisele, looduse hoidmisele ja elurikkuse väärtustamisele.

4.9. Liikumise, tervise ja heaolu toetamine

Lapse tervikliku arengu oluline osa on kehaline aktiivsus, tervislikud harjumused ja emotsionaalne heaolu.

Lastele võimaldatakse igapäevaselt piisavalt liikumist ja aktiivset tegutsemist sh ujumistegevusi.
Liikumist lõimitakse võimalusel ka teiste õppevaldkondadega.
Väärtustatakse liikumisrõõmu, mitte võistluslikku tulemust.
Toetatakse laste teadmisi tervislikust toitumisest, puhkusest, hügieenist ja tervist toetavatest eluviisidest.
Arvestatakse lapse individuaalsete kehaliste võimete ja vajadustega.
Võimalusel pakutakse lastele mitmekesiseid liikumiskogemusi, sealhulgas ujumise algõpet.
Lapse emotsionaalset heaolu toetatakse rahuliku päevakava, turvaliste suhete, võimaluse kaudu puhata ning oma tunnetest rääkida.

4.10. Kultuurilise mitmekesisuse ja eesti kultuuri väärtustamine

Lasteaias väärtustatakse Eesti kultuuri, keelt, traditsioone ja rahvakultuuri ning samal ajal austatakse erinevaid kultuure ja perede tausta.

Lastele tutvustatakse Eesti rahvakalendri tähtpäevi, rahvakombeid, muusikat, kirjandust, rahvaloomingut ja kultuuripärandit.
Õppe- ja kasvatustegevuses kasutatakse eakohaselt eesti lastekirjandust, rahvajutte, laule, mänge ja pärimust.
Väärtustatakse iga lapse ja tema pere kultuurilist tausta.
Lastele õpetatakse, et inimesed võivad rääkida erinevaid keeli, tähistada erinevaid tähtpäevi ja omada erinevaid tavasid ning kõik need erinevused väärivad lugupidamist.
Võimalusel kaasatakse peresid oma kultuuri, keele ja traditsioonide tutvustamisse.

4.11. Mitmekeelsuse ja eesti keele arengu toetamine

Lasteaias toetatakse iga lapse keelelist arengut ning luuakse eesti keelt teise keelena omandavale lapsele võimalikult palju loomulikke keelekasutuse võimalusi.

Lapsega suheldakse eesti keeles selgelt, rahulikult ja toetavalt.
Kõnearengut toetatakse igapäevastes loomulikes olukordades – mängus, söömisel, riietumisel, õues, ühistegevustes ja vestlustes.
Uusi sõnu ja väljendeid seostatakse lapse jaoks tuttavate esemete, tegevuste, piltide ja kogemustega.
Lapse keeleoskuse arenedes suurendatakse järk-järgult tema võimalusi iseseisvalt eesti keeles suhelda.
Väärtustatakse lapse kodukeelt ning suhtutakse lugupidavalt tema keelelisse tausta.
Lapse keelelist arengut jälgitakse järjepidevalt ning vajadusel kaasatakse logopeed või teised tugispetsialistid.
Õpetaja kasutab visuaalseid vahendeid, kordamist, näitlikustamist, žeste, laule, rütmi ja mängulisi võtteid, et toetada keele mõistmist ja kasutamist.

4.12. Digitehnoloogia eesmärgipärane kasutamine

Digitehnoloogiat kasutatakse õppe- ja kasvatustegevuses eesmärgipäraselt ning viisil, mis toetab lapse aktiivset õppimist, loovust ja digipädevuse kujunemist.

Digivahendeid kasutatakse õppimise rikastamiseks, mitte lapse aktiivse tegutsemise, mängu, suhtlemise või liikumise asendamiseks.
Lastele tutvustatakse eakohaselt digivahendite eesmärgipärast ja turvalist kasutamist.
Digivahendeid kasutatakse uurimiseks, loomiseks, dokumenteerimiseks, suhtlemiseks ja teadmiste jagamiseks.
Õpetaja hindab enne digivahendi kasutamist selle eesmärgipärasust, eakohasust ja mõju lapse heaolule.
Lastele kujundatakse arusaama digiturvalisusest, privaatsusest ja heast digikäitumisest.

4.13. Koostöine ja kaasav õppeprotsess

Õppimine on koostööprotsess, milles laps, õpetaja, lapsevanemad ja lasteaia tugispetsialistid moodustavad lapse arengut toetava võrgustiku.

Õpetajad teevad omavahel koostööd, et tagada lapsele järjepidev ja terviklik arengukeskkond.
Vajadusel kaasatakse õppe- ja kasvatustöö kavandamisse tugispetsialistid.
Lapse arengut ja heaolu puudutavates küsimustes tehakse lapsevanemaga avatud ja lugupidavat koostööd.
Lapse kohta jagatav info on eesmärgipärane, konfidentsiaalne ja lapse huvidest lähtuv.
Lapse arengut toetavad kokkulepped on ühised ning nende täitmist jälgitakse järjepidevalt.

4.14. Kõigi lasteaia töötajate ühine vastutus

Lapse arengut ja heaolu toetavad kõik lasteaia töötajad sõltumata ametikohast. Iga töötaja on lapse jaoks oluline täiskasvanu ja eeskuju.

Kõik töötajad lähtuvad oma tegevuses lasteaia väärtustest ja kokkulepetest.
Lapsega suheldakse lugupidavalt, rahulikult, hoolivalt ja eakohaselt.
Märgatakse lapse vajadusi ning vajadusel antakse info edasi rühmaõpetajale või teistele lapse arengut toetavatele spetsialistidele.
Lapse turvalisuse, heaolu ja väärikuse tagamine on kõigi töötajate ühine ülesanne.
Töötajad kujundavad oma käitumise ja suhtlemisega lastele eeskuju, kuidas hoolida, kuulata, koostööd teha, erimeelsusi lahendada ja teisi austada.
Kõigi töötajate koostöö eesmärk on luua tingimused, milles iga laps saab areneda vastavalt oma võimetele, kogeda eduelamust ning avastada rõõmuga maailma.

Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel lähtutakse põhimõttest, et iga laps on väärtuslik, iga laps saab õppida ning iga lapse arengut saab toetada. Lasteaia ülesanne on luua selleks turvaline, mänguline, hooliv, kaasav ja arengut toetav keskkond.

5. ÕPI- ja KASVUKESKKONNA KUJUNDAMISE PÕHIMÕTTED

Õpi- ja kasvukeskkond on last ümbritseva vaimse, sotsiaalse, füüsilise ja digitaalse keskkonna kooslus, milles laps areneb ja õpib. Õpi- ja kasvukeskkond toetab lapse positiivse enesehinnangu kujunemist ja lapse arenemist iseseisvaks, algatusvõimeliseks ja aktiivseks õppijaks. Õpi- ja kasvukeskkond kannab alushariduse alusväärtusi.

Õpetaja loob õpi- ja kasvukeskkonna koostöös laste, abiõpetaja ja teiste töötajatega, kaasates vajadusel vanemaid. Lastehoiurühmas, milles ei tööta õpetajat, täidab eelnimetatud ülesannet lapsehoidja. Õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel lähtutakse laste vanusest ja vajadustest ning õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest ja sisust.

Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

lähtutakse lapse heaolust, ühistele väärtustele tuginevatest kokkulepetest ning lasteaia tavadest;
luuakse usaldav, sõbralik, pinge- ja vägivallavaba õhkkond;
suunatakse lapsi üksteisega arvestama, üksteist toetama ja koostööd tegema;
väärtustatakse ja tunnustatakse ideede ning arvamuste paljusust;
tagatakse aeg mõtestamiseks, mõttevahetuseks ja tagasisideks;
kujundatakse heatahtlik ja avatud suhtumine erinevustesse ning kõikidele lastele tagatakse võrdsed võimalused;
kohandatakse tegevusi, õpet ja õppematerjale paindlikult, võimaldatakse valikute tegemist ning luuakse võimalused aktiivseks osaluseks;
tehakse koostööd vanematega.

Füüsilise keskkonna kujundamisel:

tagatakse turvalisus – kasutatakse lapseeale vastavaid mööbliesemeid ja vahendeid, tagatakse pidev täiskasvanu järelevalve ning viiakse regulaarselt läbi ohutuskontrolli.
tehakse õppeprotsess nähtavaks – rühmades eksponeeritakse laste töid, fotosid ja dokumenteeritud õppetegevusi, et laps, lapsevanem ja personal saaksid jälgida ning väärtustada õppe- ja kasvatustegevuse tulemusi.
tagatakse õppe- ja mänguvahendite kättesaadavus ja mitmekesisus- vahendid paigutatakse lastele ligipääsetavatesse kohtadesse nii, et laps saab neid iseseisvalt kasutada, valida ja kombineerida; vahendite valikut uuendatakse ja täiendatakse vastavalt laste huvidele ja arengu vajadustele.
luuakse võimalusel füüsiline keskkond, mis on lihtsasti ümberkohaldatav, paindlik ning aktiivset liikumist võimaldav liigendatud rühmaruum, mis võimaldab tegutseda alarühmades ja pakub võimalusi omaette olemiseks;
luuakse võimalused mängimiseks ja aktiivseks liikumiseks ruumides ja õues.

Õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi lasteaia siseruumides ning õues, samuti väljaspool lasteaeda. Füüsiline keskkond ei ole püsivalt ühesugune – laste vanusest, huvidest ning õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest lähtuvalt tehakse muudatusi nii ruumilahendustes kui ka õppe- ja mänguvahendites. Suuremad ümberkorraldused (mööbli paigutuse muutmine), toimuvad kord aastas, õppe- ja mänguvahendeid uuendatakse vastavalt teemadele, et toetada lapse arengut ning pakkuda uusi avastamis- ja õppimisvõimalusi.

6. ÕPIKÄSITUS

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes ja nendevahelistes seostes.

Lapsed õpivad aktiivselt tegutsedes: matkides, mängides, uurides, vaadeldes, katsetades, harjutades. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste:

füüsilist, kognitiivset, emotsionaalset ning sotsiaalset arengut ja võimeid;
kultuurilist ja keelelist tausta;
huvisid ja vajadusi.

Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Väärtustatakse lapse loovust, omaalgatust ja ettevõtlikkust. Lapsega tegelevate täiskasvanute ülesanne on olla lapse arengu suunaja, toetaja ja juhendaja ning kujundada lapse arengut toetav keskkond.

7. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

7.1. Lasteaia õppeaasta

Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31.augustini. Aktiivne õppeperiood toimub 1. septembrist 31. maini.

Suvekuudel (juuni, juuli, august) toimub õppeaasta jooksul omandatu kordamine ja kinnistamine, seejuures on põhirõhk mängulistel ning laste liikumisaktiivsust toetavatel õuetegevustel.

Planeerimisprotsess toimub Eesti Lasteaedade Internetipõhises Õppeinfosüsteemis ( ELIIS).

7.2. Päevakava

Päevakava koostamisel lähtutakse Alushariduse riiklikust õppekavast ja ministri määrusest „Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded“.

Päevakava koostamisel arvestatakse lasteaia lahtioleku aega, laste ealisi ja individuaalseid arenguvajadusi.
Pedagoog jälgib planeerimisel, et lastel oleks piisavalt aega ja võimalusi aktiivseteks ning vaikseteks tegevusteks, et õppe- ja kasvatustegevused, igapäevatoimingud ja vabategevused vahelduvad sujuvalt ja moodustavad lapse jaoks tasakaalustatud terviku.
Arvestatakse lastele soovitatud õues viibimise aega, mis on igapäev vähemalt 1-2 korda päevas, sõltuvalt ilmastikust.
Kuni kolme aasta vanuseid lapsi ei viida tugeva vihmasaju ja lumetuisu korral õue, kui puudub võimalus vihma, tuule ja lumetuisu eest varjumiseks.
Madalama kui miinus 20 ºC tajutava välisõhu temperatuuri ja madalama kui miinus 15 ºC välisõhu temperatuuri korral lühendatakse õues viibimise aega.
Kõrgema kui 20 ºC välisõhu temperatuuri juures tuleb lastele tagada võimalus olla varjus. Lastele peab olema ka õues kättesaadav joogivesi.
Päevakavas on tagatud hoiurühma lastele (1,5-3a) kuni kaks tundi puhkeaega päevas valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel.
Aiarühma lastele ( 4-7a) on tagatud kuni üks tund puhkeaega päevas valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel.
Haridusliku erivajadusega lapsele peab võimaldama puhkeaja lapse tervisest ja arengu eripärast lähtudes.
Laste tegevused lasteaias on seotud kindla päevakavaga kõikides vanuserühmades.
Rühmade päevakavad koostatakse ja korrigeeritakse igal aastal vastavalt laste vanusele õppejuhi poolt.
Lasteaia ja -hoiu päevakava kinnitab lasteaia direktor käskkirjaga.

Tabel 1. Lasteaia üldpäevakava
Kellaaeg	Tegevus
7.00- 8.30	Laste saabumine lasteaeda, individuaalne töö lastega, mäng, vaba tegevus, info jagamine lastevanematega
8.30 – 9.00	Hommikusöök
9.00	Lõimitud õppe- ja kasvatustegevused. Õues viibimine, liikumismängud, jalutus- vaatlus- ja õppekäigud, vaba tegevus ja mängud õues.
12.00 – 13.00	Lõunasöök (algusaeg erineb rühmades vastavalt laste vanusele)
13.00/13.30 – 14.30/15.00	Puhke- ja vaikse tegevuse aeg.
15.00/14.30-16.00	Planeeritud õppe- ja kasvatustegevused, individuaalne töö lastega, osalemine huviringides, vabamäng.
15.30 -16.15	Õhtuoode (algusaeg erineb rühmades vastavalt laste vanusele)
16.15-18.00	Individuaalne töö lastega , osalemine huviringides, mängud toas ja õues, info jagamine lastevanematega.

7.3. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel arvestatakse rühma päevakavaga, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuses võimaldatakse lastel tegutseda nii individuaalselt kui ka väikestes gruppides.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja käsitletava teemasisu valikul lähtutakse:

lasteaia õppekava õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest
lapse teadiste ja oskuste tasemest, vanusest ja lapse huvist;
alushariduse alusväärtustest;
last ümbritsevast keskkonnast;
õppetegevuste mängulisusest ja valdkondade vahelisest lõimumisest;
põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, rakendamine, hindamine ja arendamine on paindlik ning põhineb pedagoogilisel dokumenteerimisel (edaspidi dokumenteerimine).

Dokumenteerimise käigus tehakse nähtavaks õppe- ja kasvatustegevuse seos õppekavaga, eesmärgid, tegevused, teemakäsitlus ning kokkuvõte eesmärkide saavutamisest, samuti õppimise protsess (kogemused, tegevused) ja laste kognitiivne potentsiaal (arutlusoskus, väljendatud seisukohad, teadmised).

Õppe- ja kasvatustegevuse koha valikul arvestatakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega, erinevate valdkondade lõiminguga, tegevusteks vajalike vahenditega ning õpetajate, abiõpetajate, lapsehoidjate või teiste töötajate kaasamisega õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel. Õpitavaga tutvutakse võimalusel selle loomulikus keskkonnas.

Lapse arengu eest vastutavad kõik rühmas töötavad täiskasvanud, mistõttu on tegevuste kavandamise protsessis oluline kogu meeskonna kaasatus. Sarnaselt õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisega, on ka kavandamisel õpetajal juhtiv, abiõpetajal õpetajat toetav roll. Kui lastehoiu rühmas ei tööta õpetajat, on juhtiv roll vähemalt ühel lapsehoidjal kui meeskonna liikmel.

Lasteaia õppeaasta üldeesmärgid, temaatika valitakse ja kinnitatakse pedagoogilisel koosolekul. Temaatika toetab lasteaia üldeesmärkide elluviimist ning õppe- ja kasvatustegevuse lõimumist, arvestades laste huve ja aktuaalsust. Õppeaasta eesmärgid ja temaatika on fikseeritud lasteaia aasta tegevuskavas. Lähtuvalt sellest koostavad õpetajad rühma õppeaasta tegevuskava kokkulepitud struktuuri alusel ja määratud tähtajaks.

Rühma õppeaasta tegevuskavas kajastuvad:

rühma iseloomustus, koosseis, eripära, päevakava
rühma õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, korraldus
õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu ( lisada falina)
õpetaja poolt kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevuste plaan
rühma- ja ühisürituste kava
laste arengu hindamine
planeeritud koostöö lastevanematega

Rühma õppeaasta tegevuskava tutvustatakse lastevanematele sügisesel koosolekul ja on kättesaadav Eliisi keskkonnas. Kevadisel koosolekul antakse lastevanematele tegevuskava täitmisest tagasisidet.

Õppeaasta lõpus koostavad rühmad oma õppe- ja kasvatustegevuse analüüsi, milles kajastub rühma tegevuskava täitmine ja selle tulemuslikkus.

Lasteaia muusika- ,liikumis- ja ujumistegevuste ajaline plaan kooskõlastatakse iga õppeaasta alguses pedagoogilises nõukogus. Ajaline plaan on paindlik, võimaldades vajadusel teha muudatusi.

Lähtuvalt lasteaia õppekavast ja rühma õppeaasta tegevuskavast koostavad õpetajad oma rühma nädala-; kuu- või projektiplaani, mis sisaldab:

Nädala või kuu teema
üldoskuste ja valdkondade eesmärgid
õppesisu ( sh liikumine, muusika, ujumine)
tegevusliigid
viited kasutatavatele vahenditele (raamatud, mängud jne.)
üritused
koostöö lastevanematega
individuaalnetöö lastega ( sh tuge vajav, kakskeelne laps)

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab teha õpetajatel vajadusel muudatusi. Rühma nädala/kuu/projekti-plaanid on nähtavad lapsevanemale Eliisi keskkonnas.

Õppeaasta lõpus arhiveeritakse planeerimisdokumendid virtuaalselt elektroonilises internetipõhises infosüsteemis ELIIS.

7.4. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine suvekuudel

Suvekuudel töötavad lasteaias rühmad vastavalt vajadusele.
Tegevuste läbiviimine toimub valdavalt õues.
Suveperioodil (juunis, juulis ja augustis) koostatakse töötavate rühmade õpetajate poolt selle perioodi paindlikud nädalakavad.
Õppe- ja kasvatustegevuse päevikut täidetakse veebikeskkonnas ELIIS avatud rühmades terve suvi.
Suletud rühmadesse on märgitud: rühm suletud
Rühma avamise korral täidetakse oma rühma päevikut edasi

7.5. Õppe- ja kasvatustegevuse päeviku täitmine

Igal rühmal on digitaalne õppe- ja kasvatustegevuse päevik infosüsteemis Eliis. Päevik on ametlik dokument, mille täitmine on kohustuslik ja sissekanded korrektse- ametliku kirjaviisiga. Päevik on arvestatud üheks õppeaastaks igale rühmale. Päevik sisaldab laste (ja lastevanemate) üldandmeid, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ja õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid ja korraldust. Õpetajad täidavad päevikus laste kohalkäimise tabelit ja päevakirjeldust ( õppe- ja kasvatustöö), võimalusel lisavad fotosid/video laste tegevustest.

Tugispetsialistid teevad sissekande läbiviidud arendustegevusest lapse nime taha ( tagasiside lapse arengu kohta).

Läbi viidud õppe- ja kasvatustegevused kajastuvad päevikus päeva kaupa järgnevalt:

Päevakirjeldus – läbiviidud õppetegevuste kohta teevad õpetajad sissekanded tööpäeva lõpus.
Õppe- ja kasvatustegevuse sissekanne algab õppevaldkonnaga, teema, tegevuse kirjeldus; lõimitud tegevused.
Õppe- ja kasvatustegevuse sissekandes kajastatakse laste päevategevusi kirjeldavas stiilis.
Päeviku sissekannetes ei kasutata hinnanguid laste tujude ja käitumise kohta.
Muud tegevused (organiseeritud huvitavad lisategevused, mis on toetanud nädala eesmärkide rakendumist). Koostöö lastevanematega ja individuaalne töö lastega.
Nädala analüüs (täidetakse nädala lõpus koostöös kogu rühma personaliga). Nädala eesmärkide analüüs on lühike ja konkreetne. Kajastuvad kavandatud õppetegevustes esile tulnud muudatused.

Lasteasutuse direktor ja õppejuht kindlustavad päeviku süstemaatilise täitmise ja arhiveerimise veebikeskkonnas ELIIS.

Iga rühma õppe- ja kasvatustöö päeviku täitmine lõpetatakse 31.augustil, kus on sissekanne: päevik lõpetatud 31.augustil (aasta) ja kasutusele võetud uus päevik.

7.6 Õppekäikude korraldamise alused

Õppekäik on õppe- ja kasvatustegevust toetav õppevorm, mis on eesmärgistatud.
Õppekäigud planeeritakse õppeaasta alguses ja fikseeritakse rühma õppeaasta tegevuskavas. Vajadusel võib planeeritud õppekäike muuta.
Õppekäigu valmistavad ette õpetajad, kaasates lapsevanemaid ja lapsi ning arvestades nädala/kuu temaatikat, soovituslike marsruute, laste vanust jms.
Õppekäik toimub õppetegevuste ajal, soovituslikult ajavahemikus 9.00 – 13.00 . Õppekäigu ajaline kestvus sõltub laste vanusest ja sihtkohast.
Õpetajad informeerivad lapsevanemaid õppekäigule minekust, vajadusel palutakse lastevanemate abi.
Rühmameeskondtuletavad meelde lastele enne õppekäigule minekut käitumisreeglitest ja ohutusnõuetest. Õppekäigus osalejad (lasteaia töötajad ja lapsed ) kannavad helkurveste ja vastutavad ohutusnõuete täitmise ja laste elu ja tervise eest.
Õpetajad esitavad avalduse direktori poolt määratud või pedagoogilisel koosolekul kokkulepitud isikule (või asendajale) õppekäigule minekuks vähemalt kolm päeva varem. See sisaldab õppekäigule mineku kuupäeva ja kellaaega, õppekäigu sihtkohta (täpset aadressi) ja korraldavate töötajate nimesid.
Õppekäikudel/väljasõitudel osalemise nõusolekud lapsevanema poolt asuvad Eliisi keskkonnas.
Rühma õppekäigul peab lapsi saatvate lasteaia töötajate arv olema vastavuses laste ja täiskasvanute suhtarvuga: aiarühmas 10 lapse kohta 1 täiskasvanu, hoiurühmas 8 või 5 lapse kohta 1 täiskasvanu, liitrühmas 9 lapse kohta 1 täiskasvanu.

7.7. Liitrühma töö põhimõtted ja korraldus

Liitrühma kuuluvad 2 – 7-aaastased lapsed. Liitrühma eripäraks on võimalus õppida koos erinevas vanuses lastega. Vanemad lapsed saavad olla noorematele eeskujuks ja kaaslasteks ning nooremad lapsed õpivad loomulikus suhtluses ja ühistegevustes vanematelt lastelt. Ühised mängud ja tegevused kujundavad hoolivust, koostööoskust, iseseisvust, vastutustunnet ning oskust arvestada teistega. Liitrühma töö aluseks on mänguline, lapsest lähtuv, paindlik ja kaasav õpikäsitus.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise põhimõtted:

lähtutakse iga lapse vanusest, arengutasemest, individuaalsetest vajadustest, huvidest ja võimetest;
tagatakse lapsele turvaline, hooliv ja arengut toetav keskkond, kus iga laps saab kogeda eduelamust;
korraldatakse õppe- ja kasvatustegevusi eelkõige mängu, uurimise, avastamise, liikumise, loovtegevuse ja igapäevaste toimingute kaudu;
arvestatakse laste erineva arengutempo ja õppimise eripäraga ning kohandatakse tegevusi vastavalt laste vajadustele;
kasutatakse erineva raskusastmega ülesandeid, küsimusi ja tegevusi, et pakkuda jõukohast väljakutset kõigile lastele;
toetatakse koostööd ja üksteiselt õppimist, sealhulgas vanemate laste võimalust juhendada, abistada ja toetada nooremaid;
lõimitakse erinevaid õppe- ja kasvatustegevuse valdkondi ning seostatakse õppimine laste igapäevaste kogemuste ja huvidega;
võimaldatakse lastel teha valikuid, algatada tegevusi ning osaleda tegevuste kavandamisel ja korraldamisel vastavalt oma eale ja arengutasemele;
kasutatakse paindlikult rühma ruumi, õuekeskkonda ja muid õpikeskkondi.

Liitrühma õppe- ja kasvatustegevuse planeerimisel:

lähtutakse riiklikus õppekavas sätestatud eesmärkidest ja oodatavatest õpitulemustest ning iga lapse individuaalsest arengust;
kavandatakse tegevused selliselt, et sama teema võimaldab erineva vanuse ja arengutasemega lastel tegutseda neile sobival raskusastmel;
planeeritakse tegevusi nii kogu rühmale kui ka vajadusel vanuse-, huvi- või arengupõhistele alarühmadele;
võimalusel käsitletakse ühist teemat kogu rühmaga, kuid tegevuse sisu, ülesanded, vahendid ja oodatavad tulemused võivad olla lastele erinevad;
jäetakse piisavalt aega vabale mängule, lapse algatatud tegevustele, liikumisele ja avastamisele;
planeerimisel arvestatakse laste huvide, küsimuste, varasemate kogemuste ning rühmas toimuvaga;
kavandatud tegevusi muudetakse vajadusel vastavalt laste hetkevajadustele, tähelepanule, huvile ja tegevuse kulgemisele

Õppetegevuste korraldus ja diferentseerimine

Liitrühmas korraldatakse tegevusi viisil, mis võimaldab erinevas vanuses lastel osaleda ühises õppeprotsessis, kuid tegutseda erineva eesmärgi ja raskusastmega.

ühele vanuserühmale võib käsitletav teema olla uus, teisele kordav või kinnistav;
sama tegevuse raames antakse lastele erineva raskusastmega ülesandeid;
küsimused kohandatakse vastavalt lapse vanusele ja arengutasemele;
noorematele lastele pakutakse rohkem näitlikustamist, juhendamist ja praktilist tegutsemist, vanematele lastele võimalusi arutlemiseks, põhjendamiseks, probleemide lahendamiseks ja iseseisvaks tegutsemiseks;
laste tegevusi ja tulemusi võrreldakse eelkõige lapse varasema arengu ja individuaalse edasimineku, mitte teiste lastega;
tegevuse käigus võimaldatakse lapsel liikuda jõukohaselt ühelt raskusastmelt teisele.

Liitrühmas on mäng keskne õppimise ja arengu viis. Mängu kaudu toetatakse laste sotsiaalsete oskuste, eneseregulatsiooni, suhtlemise, loovuse, mõtlemise, keele, liikumise ja probleemilahenduse arengut.

8. LAPSE ARENGU EELDATAVAD ÜLDOSKUSED

Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi tegevuste kaudu, lõimides erinevaid valdkondi ja kasutades erinevaid õppeviise. Kuni kolmeaastaste laste puhul esitatakse kõik arengutulemused üldoskuste põhiselt.

Õppekava läbimisel omandatud üldoskused on aluseks põhikooli riiklikus õppekavas toodud üldpädevuste ja ennast reguleeriva õppija kujunemisele.

Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:

mänguoskused;
tunnetus- ja õpioskused;
sotsiaalsed oskused;
eneseregulatsiooni oskused.

8.1. MÄNGUOSKUSED

Mänguoskused on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus ja loomulik õppimisviis. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, harjutab ja rakendab uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove sobival viisil, õpib suhtlema ja tegema koostööd.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kolmeaastane laps:

suudab väikeses grupis mängule keskenduda;
kasutab mängides loovalt erinevaid vahendeid;
jäljendab ja kordab mängudes varasemalt kogetut;
sooritab iseseisvalt mitu omavahel loogiliselt seotud mängulist toimingut;
kutsub kaaslasi oma mänguga liituma ja ühineb teiste algatatud mänguga;
suhtub heatahtlikult kaaslaste mängu;
suudab järgida lihtsamaid mängureegleid.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:

suudab mängule keskenduda;
kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid;
rakendab mängudes loovust, kujutlusvõimet, oma kogemusi, teadmisi ja oskusi;
näitab mängu käigus üles omaalgatust, huvi ja loovust;
algatab mänge ja arendab mängu sisu;
täidab mängudes erinevaid rolle;
suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
tunneb rõõmu võidust ja suudab hakkama saada kaotusega.

8.2 TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED

Tunnetusoskus on oskus tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

Õpioskus on lapse suutlikkus oma tunnetusprotsesse õppimise eesmärgil kasutada – hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kolmeaastane laps:

tunneb huvi maailma vastu ja uurib seda erinevate meeltega;
suudab huvipakkuvale tegevusele vastavalt oma arengutasemele keskenduda;
mõistab lihtsamat kõnet;
valdab eneseväljenduseks vajalikku sõnavara;
väljendab end kõnes teistele arusaadavalt ja osaleb vestluses;
suudab keskenduda lühikeste lugude jälgimisele;
oskab leida võrdluse alusel objektides ühiseid ja erinevaid tunnuseid;
oskab objekte ühe tunnuse alusel rühmitada;
suudab järgida lihtsat juhist;
oskab detailidest lihtsa terviku kokku panna.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:

suudab huvipakkuvale tegevusele keskenduda;
saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
suudab täita kahe-kolmeosalist igapäevast juhist või korraldust;
esitab küsimusi, arutleb ja oskab oma mõtteid arusaadavalt väljendada;
oskab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel rühmitada;
saab aru lihtsamatest seostest, tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
kasutab õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades;
kasutab sobivaid vahendeid ja võtteid probleemilahenduseks.

8.3. SOTSIAALSED OSKUSED

Sotsiaalsed oskused on oskused teistega suhelda, tajuda iseennast ja kaaslasi, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kolmeaastane laps:

oskab ennast ja teisi väliste tunnuste kaudu kirjeldada;
on huvitatud mängukaaslastest ja püüab nendega arvestada;
osaleb täiskasvanuga ühistegevustes;
saab aru lihtsamatest rühma kokkulepetest;
loob sõprussuhteid lastega, kellega on tihti koos;
jagab mõnikord asju ka teistega;
algatab teiste laste ja täiskasvanutega suhtlust;
oskab väljendada oma vajadusi ja soove.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:

tunneb huvi teiste vastu, oskab luua sõprussuhteid ja tahab ning julgeb suhelda;
püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
oskab kaaslastega arvestada ja teha koostööd ning osutab ja küsib vajadusel abi;
teeb vahet sobiva ja ebasobiva käitumise vahel, valib sobiva käitumisviisi vastavalt olukorrale ning mõistab oma käitumise tagajärgi;
järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
osaleb ja teeb ettepanekuid otsustusprotsessides;
suudab uudsetes olukordades toime tulla vajadusel täiskasvanu juhiseid järgides.

8.4. ENESEREGULATSIOONI OSKUSED

Eneseregulatsiooni oskused on oskused, mis võimaldavad suunata oma tähelepanu, kasutada töömälu, pidurdada hetkeimpulsse ning kavandada oma käitumist vastavalt olukorrale. Eneseregulatsiooni oskused võimaldavad lapsel olukordadele paindlikult reageerida, erinevaid seoseid märgata ja lahendusi leida.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kolmeaastane laps:

tuleb toime vanematest eemalolekuga;
tuleb toime ühelt tegevuselt teisele üleminekuga;
suudab täiskasvanu toel lühikest aega soovitut edasi lükata ja oma käitumist pidurdada;
suudab täiskasvanu toel tulla toime tugevate tunnetega;
saab suures osas hakkama igapäevase eneseteenindamisega;
paneb pärast tegevusi täiskasvanu juhendamisel asjad oma kohale.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:

suudab oma emotsioone kirjeldada ning sobival viisil väljendada;
kavandab, algatab ja korraldab mänge ja igapäevategevusi ning viib alustatud tegevused lõpuni;
suudab pingutust nõudva tööülesande kallal iseseisvalt ja grupis sihipäraselt tegutseda;
oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
oskab täiskasvanu toel vajadusel kasutada vaimset tasakaalu ja rahunemist soodustavaid tegevusi;
saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused.

9. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD

Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja –tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse erinevaid valdkondi.

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad on:

mina ja keskkond;
keel ja kõne; eesti keel teise keelena
matemaatika;
kunst;
liikumine (sh ujumine);
muusika.

9.1. VALDKOND: MINA JA KESKKOND

Eesmärgid:

tunnetab ja mõistab ümbritsevat maailma terviklikult;
omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
näitab üles initsiatiivi, tegutseb ja vastutab tulemuste eest;
väärtustab Eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;
väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult;
väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
märkab nähtusi ja muutusi looduses.
saab aru põhjus- tagajärg seosest, oskab oma tegevust kavandada ja saab aru lihtsamatest mehhaanika põhimõtetest;
teab ohte liikluses ja orienteerub koduümbruses.

Õppetegevuse sisu :

sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, ettevõtlikkus, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;
looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele;
tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu liiklemine, turvavarustus, infotehnoloogia, robootika.

Valdkonna põhimõtted:

toetada last iseenda ja ümbritseva maailma tundma õppimisel ja mõistmisel;
suunata last ümbritsevat maailma mängu ja igapäevatoimingute kaudu märkama, uurima ja kogema;
suunata last küsimusi esitama, probleeme püstitama, teemakohaselt arutlema, vastuseid leidma ning märgatust ja kogetust järeldusi tegema;
suunata last keskkonda hoidvalt ja turvaliselt käituma ning materjale ja vahendeid säästlikult kasutama
suunata last keskkonda, enda ja kaaslaste kultuuri ja traditsioone ning tervist väärtustama;
suunata last märkama ja mõistma sotsiaalse keskkonna, loodus-, tehis ning digikeskkonna erinevusi.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane laps:

oskab tutvustada ja kirjeldada iseennast, enda omadusi ning huvisid;
oskab kirjeldada oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
oskab nimetada kehaosade nimetusi, teab nende vajalikkust ja mille poolest erinevad privaatsed kehaosad teistest;
oskab nimetada ja kirjeldada erinevaid ameteid;
oskab nimetada Eesti riiklikke sümboleid, rahva- ja kultuuritraditsioone ning olulisemaid kultuuritegelasi;
saab aru, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused ja kultuuritraditsioonid;
oskab ebameeldivates või ebaturvalistes olukordades turvaliselt käituda ning vajadusel abi kutsuda;
oskab kirjeldada, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist ning teab, kuidas oma tervist hoida;
oskab selgitada, mida on vaja teha selleks, et hoida hammaste tervist;
oskab selgitada, miks on oluline järgida igapäevaelus isikliku hügieeni põhimõtteid;
märkab ja kirjeldab enda ja teiste tegevuse mõju keskkonnale ning käitub keskkonda säästvalt;
tunneb oma kodukoha eripära ja oskab kirjeldada kodukoha loodust;
oskab kirjeldada loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites;
oskab kirjeldada loodusnähtusi ja selgitada ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest;
oskab kirjeldada võimalikke ohte seoses keskkonnaga, erinevate tegevustega ja olukordadega;
oskab liikluses ohutult käituda;
oskab kirjeldada, tervisliku ja mitmekesine toitumise põhimõtteid ning teab, miks need on olulised tervise hoidmisel;
oskab selgitada, miks piisav puhkamine, uni ja kehaline aktiivsus on olulised tervise hoidmisel;
oskab kirjeldada, miks vägivald ja kiusamine ei ole lubatud käitumine;
oskab selgitada raha otstarvet;
teab digitehnoloogia ja interneti turvalise ja eesmärgipärase kasutamise põhimõtteid ning oskab nimetada ohtusid digikeskkonnas;
oskab digivahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja loovalt kasutada ning juhtida lihtsamaid robootikaseadmeid.

9.1.1 TERVISEKASVATUS

Lasteaia eesmärgiks on lapse arengut ja tervist positiivselt mõjutavate tegevuste kaudu laste tervislike elu- ja mõtteviiside kujundamine.

Selle eesmärgi saavutamiseks lähenetakse tegevustele süsteemselt, põimitakse omavahel kõik lasteaias toimuv ja haaratakse kaasa kõik huvigrupid, kes on seotud lasteaiaga. Sellest tulenevalt on tervist edendavate lasteaedade mudelis kolm olulist tegevusvaldkonda:

koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel;
lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine;
lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine.

Tervise edendamise tegevust planeerib ja juhib lasteaia tervisemeeskond.

Tervisekasvatuse valdkonna kava vanuserühmade kaupa

1,5–2-AASTASED

1. Eesmärgid

Selles vanuserühmas on fookus turvatunde loomisel ja kehalise eneseteadvuse tärkamisel.

Eneseteenindus: Toetada lapse soovi ja huvi osaleda igapäevastes toimingutes (pesemine, riietumine).
Toitumine: Kujundada positiivset hoiakut uute maitsete proovimise ja iseseisva söömise vastu.
Liikumine: Soodustada loomulikku liikumislusti ja tasakaalu arengut. Suunata istumisel kasutama erinevaid istumisasendeid.
Emotsionaalne tervis: Luua turvaline keskkond, kus laps julgeb väljendada oma emotsioone ja tunneb end hoituna.

2. Õppesisu

Õppesisu edastatakse läbi mängu ja rutiinsete tegevuste:

Puhtus ja hügieen:

Käte pesemine enne sööki ja peale õuest tulekut (vee ja seebiga mängimine).
Nina pühkimise harjutamine täiskasvanu abiga.
Potil käimise harjutamine ja mähkmest vabanemise toetamine lapse valmisolekut arvestades ja temaga arvestavalt.

Tervislik toitumine:

Erinevate toiduainete (puu- ja köögiviljad) tundmaõppimine meelte kaudu (lõhn, värv, maitse).
Iseseisev tassi ja lusika kasutamine.

Kehaline aktiivsus:

Kõndimine ebatasasel pinnal, ronimine, kükitamine ja püsti tõusmine nii sise- kui ka õpikeskkonnas/õues.
Rütmiliikumine ja lihtsad liikumismängud (“Kass ja hiired”, “Kes aias”, “Plaks ja nips”).

Päevakava ja puhkus:

Puhkeaja olulisus ja rahunemisrituaalid (unelaulud, unejutt).

3. Eeldatavad tulemused

Peseb ja kuivatab täiskasvanu juhendamisel ja abiga oma käsi.
Oskab hoida lusikat ja püüab iseseisvalt süüa (ka siis, kui see on veel veidi rabe).
Tunneb huvi potil käimise vastu ja annab märku oma hädast (kasvõi tagantjärele).
Sooritab lihtsaid liigutusi täiskasvanu eeskujul (nt tõstab käed üles, hüppab kahe jalaga).
Teab oma kehaosi (näitab küsimise peale, kus on nina, silmad, kõht).

2–3-AASTASED: Iseseisvuse tärkamine (“Mina ise!”)

Selles vanuses on laps aktiivne tegutseja, kes soovib kõike ise proovida. Fookus nihkub täiskasvanu abilt lapse osaliselt iseseisvale tegutsemisele.

1. Eesmärgid

Eneseteenindus: Toetada lapse soovi ja suutlikkust sooritada lihtsamaid hügieeni- ja riietumistoiminguid iseseisvalt.
Kehatunnetus: Arendada teadlikkust oma kehast ja selle osadest.
Toitumine: Kujundada harjumust süüa iseseisvalt ja viisakalt laua taga.
Emotsionaalne tervis: Toetada emotsioonide märkamist ja nendega toimetulekut (nt lohutuse otsimine, oma tunnete nimetamine kohase sõnavaraga).

2. Õppesisu

Hügieen ja puhtus

Käte iseseisev pesu seebiga ja kuivatamine oma rätikusse.
Potil käimise kinnistamine; mähkmetest loobumine ja puhtuse hoidmine.
Salvrätiku kasutamine nina pühkimiseks ja suu puhastamiseks pärast sööki.
Riietumise ja jalanõude jalga panemise harjutamine (isikliku vastutuse algus).

Tervislik toitumine

Toidu mälumise tähtsus (rahulik söömine).
Erinevate puu- ja köögiviljade nimetamine ja maitsmine.

Kehaline aktiivsus

Tasakaalu areng (kõndimine joonel, üle madalate takistuste astumine, astmetest üles-alla liikumine).
Pallimängud: püüdmine kahe käega, viskamine ettepoole.

Ohutus

Treppidel liikumine (käsipuust hoidmine).
Teadmine, et võõraid asju (marjad õues, ravimid) ei tohi suhu panna.

3. Eeldatavad tulemused

Peseb ja kuivatab käsi iseseisvalt (täiskasvanu suunab protsessi lõpuni viima).
Nimetab ja näitab peamisi kehaosi (pea, käed, jalad, selg, kõht, silmad, nina, kõrvad).
Kasutab söögiriistu (lusikas, kahvli proovimine) ning püüab hoida puhtust söömise ajal.
Annab märku oma tervislikust seisundist ja enesetundest (nt “valus”, “paha olla”, “väsinud”).

3–4 AASTASED: Meeled ja teadlikkuse kasv

Laps hakkab mõistma seoseid tegevuse ja tagajärje vahel. Õppimine toimub läbi uudishimu ja katsetamise.

1. Eesmärgid

Meeled: Tutvustada viit meelt ja selgitada, kuidas need aitavad meil ümbritsevat maailma tunnetada ja tervetena püsida.
Hügieen: Kujundada harjumus hoida oma välimus ja hammaste tervis korras.
Ohutus: Arendada oskust märgata ohtlikke olukordi rühmas, õues ja tänaval.
Sotsiaalne tervis: Õpetada märkama kaaslase tundeid, pakkuma abi ja jagama/ootama oma korrast loobumata (sotsiaalsed oskused).

2. Õppesisu

Meeled ja keha:

Viis meelt: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine.
Hammaste tervishoid: miks me peseme hambaid (hambaharja ja -pasta tutvustus, mänguline harjutamine).

Puhtus/Hügieen:

Oma riiete ja jalanõude korrashoid (õiged kohad kapis).
Puhta ja musta käe/pinna eristamine.
Täiskasvanu juhendamisel valib liikumistunniks sobivad vahetusriided.

Toitumine:

Täiskasvanu juhendamisel kergemate toitude valmistamine ja maitsmine.
Janu korral eelistab laps vett.
Toiduainete ja toitude rühmitamine ja eristamine (nt puuviljad, köögiviljad, supid, praed, magustoidud).

Liikumine:

Osaleb lühematel õppekäikudel väljaspool lasteaia territooriumi.
Matkimismängud (nt loovliikumine loomade moodi) ja igapäevane mitmekesine liikumine õues.

3. Eeldatavad tulemused

Teab viit meelt ja oskab tuua näiteid, millega me näeme või kuuleme.
Mõistab hammaste pesemise vajadust ning harjutab täiskasvanu juhendamisel hambapesu.
Eristab tervislikku toitu maiustustest.
Oskab abi paluda, kui märkab ohtu või on end vigastanud.

4–5-AASTASED: Seosed ja tervislikud valikud

Selles vanuses on laps suuteline tegema lihtsaid valikuid ja põhjendama oma käitumist.

1. Eesmärgid

Terviseteadmised: Mõistab tervisliku toidu, piisava une ja liikumise vajalikkust kasvavale kehale.
Hügieen: Kinnistub korrektne tualetihügieen ja etikett (köhimine, aevastamine).
Turvalisus: Kinnistada liiklusohutuse ja koduohutuse reegleid.
Vaimne tervis: Arendada eneseregulatsiooni, empaatiat ja konflikti lahendamise oskust sõnadega.

2. Õppesisu

Toitumine ja tervis:

“Tervisliku taldriku” põhimõte (juurviljad, valgud, süsivesikud tasakaalus).
Toidu päritolu (kust tuleb piim, kust õunad jne).
Lauakatmisel abistamine

Hügieen:

Iseseisev ja korrektne tualeti kasutamine.
Nina pühkimise ja paberi prügikasti viskamise harjumus. Köhimine varrukasse/taskurätti.

Ohutus:

Liiklusohutus: kiivri kandmine rattaga sõitmisel, ülekäigurada, helkur, valgusfoor, turvavöö autos.
Kodukeemia ja ravimid – teadmine, et neid tohib kasutada ainult täiskasvanu juuresolekul/loal.

Vaimne tervis:

Erinevad tunded (vihane, kurb, üllatunud, rõõmus jt) ja nendega toimetulek (nt “voolimise”, joonistamise või rahunemisnurga abil).

Liikumine:

Osaleb õppekäikudel ja aktiivsetes liikumismängudes õues igapäevaselt.

3. Eeldatavad tulemused

Selgitab, miks on vaja süüa puuvilju, käia õues mängimas ja piisavalt magada.
Järgib iseseisvalt hügieenireegleid (peseb käsi peale tualetti ja enne sööki).
Teab põhilisi liiklusreegleid (stopp-märk, ülekäigurada) ja valgusfoori värve.
Oskab kirjeldada oma tundeid ja sõnadega seletada olukorda (“Ma olen kurb, sest…”).

5–6-AASTASED: Keha talitlus ja vastutus

Laps tunneb huvi organismi kui terviku vastu ja suudab võtta vastutust oma igapäevaste harjumuste eest.

1. Eesmärgid

Anatoomia algteadmised: Mõista siseorganite ja meelte elundite (süda, kopsud, aju) põhiülesandeid.
Ohutus ja esmaabi: Teada hädaabinumbrit ja osata ohu korral käituda.
Eluviis: Mõista puhkuse, une, liikumise ja ekraaniaja mõju tervisele.
Kehaline areng: Arendada vastupidavust, kooperatiivseid oskusi ja rütmitunnetust.

2. Õppesisu

Minu keha:

Luustik (keha tugi) ja lihased (liikumine).
Süda kui pump; kopsud ja hingamine (aktiivne vs puhkeolek).

Toitumine ja tervis:

Täiskasvanu abiga endale toidu tõstmine

Hügieen ja ennetus:

Mikroobid ja nakkuste levik (kuidas püsida terve, käte pesemise teadus).
Karastamine ja riietumine vastavalt ilmale (lapse eneseregulatsiooni ja valikute toetamine).

Ohutus:

Hädaabinumber 112 – millal ja kuidas helistada ning mis infot öelda.
Tule- ja veeohutus.

Vaimne tervis:

Uni ja selle vajalikkus ajule. Ekraaniaja piiramine (silmade ja närvisüsteemi tervis).
Koostöö ja meeskonnatöö väärtustamine mängudes.

3. Eeldatavad tulemused

Oskab nimetada peamisi siseorganeid ja kirjeldada lihtsate sõnadega nende funktsiooni.
Teab peast hädaabinumbrit 112 ja oskab selgitada, millal seda kasutada.
Mõistab ja selgitab, miks on liigne ekraaniaeg ja vähene uni kahjulik.
Valib iseseisvalt ilmastikule vastavad õueriided ja põhjendab oma valikut.

6–7-AASTASED: Eneseregulatsioon ja koolivalmidus

Fookuses on elukestvad harjumused, autonoomia ja ettevalmistus iseseisvaks eluks koolikeskkonnas.

1. Eesmärgid

Rüht ja füüsiline tervis: Kujundada teadlikkus kehahoiust, liikumisvajadusest ja lihaste tugevdamisest läbi aktiivse liikumise ja mängu.
Esmaabi ja turvalisus: Arendada algteadmisi esmaabist ning ohtude ennetamisest.
Sotsiaalne ja seksuaaltervis: Kinnistada kehalise puutumatuse reegleid, isiklikku piiri ja enesekaitseoskusi (kiusamisest keeldumine, “ei” ütlemine).
Vastutus: Oskus hinnata oma tervisekäitumist ja teha teadlikke valikuid.

2. Õppesisu

Kehahoid ja dünaamiline liikumine:

Vaheldusrikkad liikumisasendid, keha tasakaal ja tüvelihaste tugevdamine läbi mängu ja ronimise.
Harjutused silmadele ja keha lõdvestamiseks.

Esmaabi ja ohutus:

Plaastri panek, väiksema kriimustuse puhastamine, täiskasvanu kutsutud abi märkamine.
Ohutu interneti kasutus, meediaõpetus ja “ei” ütlemine ohtlikes olukordades.
Teoreetiline ja praktiline veeohutuspäev (liikumis-ja ujumisõpetajad)

Seksuaalkasvatus / Kehaline puutumatus:

Minu keha piirid (“Hea ja halb puudutus”). Privaatsus tualetis ja pesemisel. Kehaosade korrektne nimetamine.

Vaimne tervis ja eneseregulatsioon:

Pingega toimetulek (hingamisharjutused, meelerahu harjutused).
Kiusamise ennetamine, teistega arvestamine ja sõbralik konfliktide lahendamine.

3. Eeldatavad tulemused

Teab seoseid tervisliku toitumise, piisava liikumise, une ning enesetunde/õppimisvõime vahel.
Täidab iseseisvalt isikliku hügieeni reegleid.
Oskab käituda ohuolukorras ja anda lihtsat abi (nt kutsuda täiskasvanu, lohutada kaaslast, panna plaaster).
Mõistab kehalise puutumatuse põhimõtet, austab enda ja teiste piire ning oskab öelda “ei”.

Kokkuvõtlikud soovitused

Planeerida õppetegvustesse iga kuu üks tervisteema lõimitult teiste valdkondadega, päevarütmi, üldoskuste arendamisel. Uus õppekava väärtustab õuesõpet ja aktiivõpet igapäevaselt või iganädalaselt. Soovitatav on sõnastada liikumine ja keskkonnaga tutvumine igapäevase õppe- ja kasvatustegevuse osana.
Julgusta laste endi valikuid (nt riietumisel, tervisliku vahepala valikul, rahunemisviisi leidmisel). Laps on õppeprotsessis aktiivne osaleja, mitte pelgalt täitja.
Kasuta “Mina ise” faasi ära – lase lapsel valida kahe tervisliku valiku vahel (nt “Kas soovid õuna või pirni?”), see tõstab lapse eneseusku.
Regulaarne liikumispauside kasutamine.
Joogivesi lapsele nähtavas ja kättesaadavas kohas.

9.2 VALDKOND KEEL JA KÕNE

8.2.1 Keel ja kõne

Eesmärgid:

oskab kasutada kõnes õiget hääldust
kasutab sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust
tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu,
laps on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused
tuleb toime igapäevases suhtlemises.

Keele ja kõne valdkonna sisu:

keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;
suhtlemine, jutustamine ja kuulamine;
lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

Keelekasutus hõlmab enese väljendamise ja teistega suhtlemise viise ja väljendeid. Mida parem see on, seda arusaadavamalt saab laps ennast teistele arusaadavaks teha. Sõnavara laieneb igapäevastes olukordades ja vestlustes, võimaldades lapsel oma mõtteid ja tundeid täpsemalt väljendada. Grammatika väljendub lauseehituses, käänete ja ajavormide kasutamises ning lausete mitmekesistumises. Keelekasutuse arengut toetab keeleliselt mitmekülgne keskkond ja eeskujulik täiskasvanu kõne.

Suhtlemisoskus on aluseks sotsiaalsete suhete loomisele ja hoidmisele. Laps õpib suhtlemise kaudu kuulama teisi, väljendama oma soove, mõtteid ja tundeid ning reageerima sobivalt erinevates olukordades. Täiskasvanu saab toetada suhtlemisoskust läbi dialoogi, jutustamise ja ühise arutelu, kus lapse mõtteid kuulatakse.

Jutustamisoskus areneb nii isiklike kogemuste jagamise kui ka loovate lugude rääkimise kaudu. See toetab lapse loogilise mõtlemisoskuse arengut ning seotud keskendumise ja keele mõistmisega ning kujuneb läbi suhtlemise, ettelugemise ja küsimuste arutamise.

Lugemise ja kirjutamise eelduseks on eakohane suuline kõne, motoorika, mõtlemine, mälu ja taju. Laps õpib järk-järgult eristama häälikuid ja sõnu, märkama riime ja silpe ning seoseid häälikute ja tähtede vahel.

Lastekirjandus on heaks abivahendiks sõnavara rikastamisel, arendab kujutlusvõimet ja toetab uudishimu arengut, loob võimalusi arutelude tekkeks. Täiskasvanu roll sealjuures on pakkuda lapsele huvitavat ja eale sobivat keskkonda ning vahendeid, olla eeskujuks ja luua ettelugemisest rõõmu ning kirjaliku keelele avatud keskkond.

Keelt ja kõnet arendatakse kõikides tegevustes: vestlustes, jutustamisel, mängus, igapäevatoimingutes, õppekäikudel, liikumis- ja muusikategevustes, käelistes tegevustes. Kõigis nendes tegevustes omandavad lapsed mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, esmajoones rikastub nende sõnavara, areneb kõne mõistmine.

Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

1. Luua lapsele võimalused keelt kuulata ja aktiivselt kasutada õppe- ja kasvatustegevustes ja igapäevatoimingutes, arvestades lapse keeleoskuse taset ja vanust;

Lapse keelelised oskused arenevad eelkõige kuulamise ja kõnelemise kaudu. Seetõttu on oluline pakkuda lapsele mitmekülgseid olukordi, kus ta saab kuulda korrektset kõnet ning olla ise aktiivne suhtleja. Oluline on suheldes kasutada sõnavara ning kõneviisi vastavalt lapse vanusele ja arengutasemele.

2. Luua lapsele võimalusi eesti, oma emakeele ja teiste keelte ning kultuuridega tutvumiseks;

Mitmekeelne keskkond loob lapsele võimaluse mõista keelte ja kultuuride mitmekesisust ning seal juures väärtustada omaenda päritolu. Lasteaias on võimalik luua keskkond, arvestades laste huve, teadmisi ja oskusi ning lisaks tema kultuurilist tausta.

tähistada erinevate rahvuste tähtpäevi ja räägitakse nende kommetest, teha nende rahvustoite ja lisaks kutsuda võimalusel vastava rahvusega seotuid külalisi;
laulda laule, tantsida rahvatantse ja kuulata lugusid erinevates keeltes;
rühmakeskkonnas pakkuda lastele mitmekeelseid raamatuid, demonstreerida erinevate riikide lippe, tutvustada maakaarti.

3. Pöörata tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele kasutades miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi, liikumist ja näitlikke vahendeid;

Lapse kõne areneb paremini, kui sõnad ja mõisted on seotud kuulmise, nägemise ja kompimisega ehk meeltega. Mitteverbaalne suhtlus (nt kehakeel ja miimika) aitab lastel paremini mõista ja matkida kõnet. Samuti lisades kõnele juurde värve (emotsioon, hääletoon) muudab kõne lapse jaoks huvitavamaks ning annab teavet, kas tegemist on korralduse, kiituse vms.

4. Suunata last õpitut kordama erinevates kontekstides, olukordades ja suhtlussituatsioonides, sealhulgas väljaspool lastehoidu ja lasteaeda;

Kordamine aitab uut infot paremini omandada ja kinnistada. Lapse keele- ja kõne arengut toetab see, kui ta saab õpitud sõnu, väljendeid ja suhtlusviise kasutada eri olukordades. Sama sõna või väljend muutub lapse jaoks tähenduslikuks siis, kui ta saab seda rakendada nii mängus, igapäevatoimingutes, suhtluses eakaaslaste ja täiskasvanutega kui ka väljaspool lasteasutust koduses keskkonnas. Erinevates kontekstides kordamine aitab kinnistada uut teadmist ja muuta see lapse aktiivse sõnavara osaks.

5 . Õpetada last suhtlemisel keelevahendeid kasutama;

lapsele tekitada mänguliselt erinevaid situatsioone, mille käigus laps õpib, kuidas küsida küsimusi, kuidas reageerida olukordadele jne;
rollimängudes harjutatakse erinevates olukordades keelekasutust, viisakusväljendeid.

6. Suunata last ettelugemise, raamatu illustratsioonide vaatamise, jutustamise, dramatiseerimise, joonistamise, oma raamatute koostamise kaudu kirjandust mõistma ja hindama;

Erinevad tegevused aitavad lapsel loo sisu paremini mõista, arendada kujutlusvõimet ning kogeda lugude maailma mitmel moel. Nii tekib lugemishuvi ja positiivne suhe raamatutega.

7. toetada lapse lugemishuvi ja lugemis- ning kirjutamisvalmiduse kujunemist žanriliselt mitmekesiste ja pildirikaste raamatute ettelugemise ning õppe- ja mänguvahendite, sealhulgas meediumide ja digivahendite kasutamise kaudu;

Huvi lugemise vastu kujuneb varajases eas, kui raamatud on lapsele ligipääsetavad ja seotud positiivsete kogemustega ning vanusele vastavad. Lastele sobivad pildirohked ja sisult mitmekesised tekstid – nii luule, muinasjutud kui ka teadmisi laiendavad (inimkehast, planeetidest vms). Digivahendid võivad toetada keelelist arengut, kui neid kasutatakse teadlikult ja tasakaalustatult (https://alpakids.com/et/, https://koneravi.ee/).

8. toetada lapse huvi ja väärtushinnangute kujunemist suulise ja kirjaliku kultuuripärandi kaudu.

Muinasjutud, vanasõnad, rahvalaulud ja mõistatused aitavad lapsel mõista oma kultuuripärandit. Need aitavad kujundada eluks vajalikke väärtusi, milleks on õiglus, lahkus, töökus, ausus, südamlikkus jne. Taolised kirjalikud kultuuripärandid pakuvad keelerikast materjali, mis arendab kujutlusvõimet ja keeletaju, laiendab sõnavara ja silmaringi.

Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel :

tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel, arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;
saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
oskab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda; kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;
oskab jutustada pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, anda edasi põhisisu ja olulised detailid ning vahendada seejuures oma ja teiste tegelaste tundeid;
valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;
oskab oma kõnes ning etteöeldud sõnade kordamisel hääldada õigesti kõiki emakeele häälikuid;
tunneb tähti, suudab lugeda kokku 1–2-silbilisi sõnu;
oskab kirjutada 1–2-silbilisi lihtsamaid sõnu õigesti järjestatud ühekordsete joonistähtedega;
teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

9.2.2 Eesti keele kui teine keel põhimõtted ja korraldus

Eesmärgid:

äratada huvi eesti keele vastu ja tagada lapse toimetulek igapäevases suhtlemises;
kujundada valmidust eesti keeles suhtlemiseks;
õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla;
arendada lapse oskust õigesti hääldada, kasutama sobivaid grammatilisi vorme ja lauseehitust, anda esmased lugemis- ja kirjutamisoskused;
õpetada lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid ning julgustada õpitud sõnavara ja fraase kasutama
tutvustada Eesti Vabariigi sümboolikat, rahvuslikke tavasid, tekitada huvi lastekirjanduse vastu jne.
lihtsustada keele omandamist läbi laulude, mängude ja võimalusel eraldi keeletegevuste;
kaasata lapsevanemaid, toetades arusaamist vajadusest lapse eesti keele varajasest omandamisest.

Põhimõtted:

Eesti keele õpe toimub erinevate õppetegevustega lõimides ja igapäevaste toimingute kaudu;
Keeleõpe toimub võimalusel eraldi tegevusena või individuaalse töö kaudu;
rühma töötajad suhtlevad lapsega põhimõttel üks inimene üks keel;
Eesti keele ja kultuuritraditsioonide väärtustamine;
kodu ja lasteasutuse koostöö;
keeleõpetus toimub mänguliselt, lihtsamalt keerulisemale, on vaheldusrikas ja köitev, toimub pidev kordamine.

Keeleõpetuse läbiviimine:

suhtlemine ning õpetamine toimub rühmas ainult eesti keeles;
eesti keele õppe planeerimisel arvestatakse konkreetse rühma laste vanust, keeleoskuse taset ning lastevanemate soove;
keeleõpe toimub läbi mängu, mängulise tegevuse kaudu;
keeleõpe toimub iga päev, läbi erinevate lõimitud õppetegevuste, igapäevatoimingute, individuaalse töö ja võimalusel eraldi tegevusena eesti keele toetava õppe kaudu;
lapsele õpetatakse eesti keele põhisõnavara, mis on seotud tegevuste ning ümbritseva eluga;
lapsi julgustatakse kasutama igapäevaseid sõnu ja lauseid;
Eesti keele õppe tegevused kajastuvad rühma õppe- ja kasvatustööpäevikus.

Õppe- ja metoodilised materjalid ja vahendid: pildimaterjal, keelekümblusmaterjalid ja erinevad õppemängud, suurte raamatute komplekt „Loeme koos“, jutustamiskuubikute komplekt, kogumik „Lauldes on õppimine tore!“, lauamängud, CD laulude, häältega; keelesammu materjalid.

Soovitused õpetajale:

õpetajal peavad olema eetilised tõekspidamised, sisemine valmisolek ja motivatsioon
keele õppele tuleb läheneda teaduspõhiselt ja kujundada töötav skeem, samas jääda loovaks ja olla paindlik
keelt õpetatakse igas õppetegevuses ja igapäevatoimingutes või individuaalselt;
lastega suhtlemisel kasutada aeglustatud kõnet
korduvate sõnade, fraaside ja väljendite kasutamine
teeb kõne arusaadavaks (vajadusel tõlkimine, miimikad, žestid, näitlikustamine, kasutab esemeid ja pilte)
vajadusel nõustab lapsevanemaid
annab ülevaate vanematele laste individuaalsest keelearengu tulemusest ning soovitab vastavat õppematerjali
tutvustab lastevanematele metoodikaid ja võtteid keeleõpetuses, soovi korral korraldades avatud tegevusi

Kuidas toetada eesti keele omandamist lastevanemate poolt:

kuulata kodus eestikeelset raadiot ja vaadata televiisorist eestikeelseid lastesaateid;
lasta võimaluse korral lastel suhelda ja mängida eesti keelt kõnelevate lastega
kuulata eestikeelseid lastelaule ja – jutte;
lugeda ette eestikeelseid lasteraamatuid;
julgustada last poes, teatris, ühissõidukis ja igapäevaselt eesti keeles suhtlema.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kuue- kuni seitsmeaastane eesti keelt teise keelena kõnelev laps:

mõistab tuttaval teemal ja igapäevasuhtluses kasutatavat eesti keelset kõnet;
tunneb ära ja mõistab õppe- ja kasvatustegevuse käigus omandatud sõnu ja keelelisi konstruktsioone ning kasutab neid oma kõnes;
saab aru õpitud sõnavara piires korraldusest, mis on vajadusel žesti või viipega toetatud, ja toimib vastavalt;
saab aru lihtsast küsimusest ning vastab õpitud sõnavara ja grammatiliste konstruktsioonide piires;
kasutab kõnes sobivaid eestikeelseid viisakusväljendeid;
suudab korrata võrdleva hääldamise abil ja vajadusel žesti või viipega toetatud erineva häälikupikkusega sõnu;
tunneb eesti keele tähestikku, suudab kokku lugeda 1–2-silbilisi sõnu;
oskab kirjutada vähemalt 1–2-silbilisi lihtsamaid sõnu õigesti järjestatud ühekordsete joonistähtedega;
teab peast eestikeelseid luuletusi ja laule.

9.3 VALDKOND: MATEMAATIKA

Eesmärgid:

Laps orienteerub ümbritsevate esemete maailmas, sh. oskab rühmitada, võrrelda, jaotada esemeid ühe-kahe tunnuse alusel;
oskab järjestada esemeid suuruse ja asenditunnuste järgi;
tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategemisi;
mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;
mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;
suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil;
näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

Õppetegevuse sisu:

hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine (ühise tunnuse leidmine, võrdlemine, liitmine, lahutamine);
suurused ja mõõtmine (rühmitamine, järjestamine, mõõtühikud);
tasapinnalised ja ruumilised geomeetrilised kujundid (ring, kolmnurk, ristkülik, ruut, kera, kuup);
orienteerumine ajas (öö ja päev, ööpäeva osad, nädalapäevad, aastaajad);
orienteerumine ruumis (asukoha määramine).

Korralduse põhimõtted:

seostada teiste õppekasvatusvaldkondade tegevused, mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut;
suunata last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);
suunata last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;
harjutada last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;
toetada üldistamisoskuse kujunemist ja erinevate mõistete omandamist – läbi objektide sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel:

oskab määrata esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotada esemeid hulkadesse kahe erineva tunnuse järgi;
oskab võrrelda hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;
oskab12 piires loendamise teel kindlaks teha esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust, tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;
oskab liita ja lahutada viie piires ning tunneb märke + , –, =;
oskab koostada kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;
oskab nimetada nädalapäevi, kuid, aastaaegu õiges järjestuses;
oskab nimetada oma sünnikuud ja -päeva;
oskab mõõta esemete pikkust kokkulepitud mõõtühikuga (samm, pulk, nöör vms);
järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);
oskab määrata kellaaega täistundides;
oskab kasutada õigesti mõisteid eile, täna, homme, enne, praegu, varem-hiljem, noorem-vanem;
orienteerub ruumis, õuealal ja paberil ning oskab määrata eseme asukohta teise eseme suhtes – all, peal, kohal, keskel, äärel, vasakul, paremal;
teab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid ( euro, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;
tunneb ära ringi, kolmnurga, nelinurga, kera ja kuubi ning oskab neid kirjeldada
märkab ümbritsevas keskkonnas mustreid, rütme ja kordusi, oskab neid loogiliselt jätkata ja luua.

9.4. VALDKOND: KUNST

Eesmärgid:

oskab kasutada õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja –võtteid;
oskab vaadelda kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut;
võimalusel kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;
tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;
oskab vaadelda, kujundada ja kirjeldada ümbritsevat ning tarbeesemeid;
oskab kujutada isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma.

Õppetegevuse sisu :

objekti või nähtuse vaatlemine: märgata vaadeldavas objektis ja nähtuses olulisi tunnuseid, detaile ja midagi uut;
kujutamine ja väljendamine: mõtete ning tunnete edasiandmine nähtaval kujul;
kujundamine: objektile vormi, kuju ja esteetilise lisaväärtuse andmine;
tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;
kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest ja kunstist.

Õppe- ja kasvatustegevuste põhimõtted:

luua lapsele võimalused kogeda elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning väljendada end visuaalselt;
toetada lapse loovat eneseväljendust, katsetamist ja lahenduste leidmist;
luua lapsele võimalused erinevate materjalidega tutvumiseks, nende tunnetamiseks ning omaduste tundma õppimiseks ja kasutamiseks, kombineerides olemasolevaid oskusi uutega;
luua lapsele võimalused esteetilise kunsti, visuaalse kultuuri ja kultuuripärandi kogemiseks;
seostada mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud kunstiga, suunata last nende tegevuste käigus kasutama erinevaid aistinguid – kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut.
last julgustatakse kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;
viia läbi kunstitegevusi õues ning lõimida kunstitegevust teiste valdkondade õppe osana
alati arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;
teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist.
last suunatakse tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.

Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel :

oskab leida ümbritseva vaatlemisel detaile, objekte ja nendevahelisi seoseid ning kujutab ümbritsevat vabalt valitud ja isikupärasel viisil;
oskab mitmekülgseid kunstitehnikaid, -materjale ja -vahendeid kasutades väljendada meeleolusid ja kujutlusvõimet;
kasutab erinevaid vahendeid ja võtteid ohutult ning sihipäraselt;
oskab esitleda oma kunstitööd ja arutleda kaaslaste kunstitööde üle;
oskab kavandada ja teostada kaaslastega ühist kunstitööd;
vaatleb kunstiteoseid ja oskab kogetust vestelda;
kasutab kunsti õpi- ja kasvukeskkonna kujundamisel;
oskab luua digitaalset sisu (näiteks foto, heli, video).

9.5. VALDKOND: MUUSIKA

Eesmärgid:

tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest;
suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;
oskab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;
suudab musitseerida kaaslastega ja üksi.

Õppetegevuse sisu :

laulmine;
muusika kuulamine;
rütm
muusikalis-rütmiline liikumine;
pillimäng.

Õppe- ja kasvatustegevuste põhimõtted

julgustada last kasutama oma kujutlusvõimet musitseerimisel, muusikast vestlemisel ning muusikalisel liikumisel, toetada last oma mõtete ja tunnete väljendamisel läbi muusikalise tegevuse;
luua lapsele võimalused erinevate muusikaliste väljendusvormide ja pärimusliku muusika kogemiseks;
tutvustada lapsele Eesti muusikalist pärandit ( rahvalaulud,- luule, -tantsud ja -pillid, regilaul; rahvakalendritähtpäevad,
arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse edu elamustele ja tunnustustele:
kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, kuultuurilist-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;
muusikapalade (laulude, muusika kuulamise palade, tantsude ja mängude, pillimängude) valikul arvestatakse laste huve ning ea-ja jõukohasust.
kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe-ja kasvatustegevuse valdkondades. Muusika on igapäevaelu osa nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul.

Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel :

oskab laulda loomuliku häälega ja vaba hingamisega;
oskab laulda eakohaseid rahva- ja lastelaule nii kaaslastega kui ka üksi;
suudab laulu või muusikapala tähelepanelikult kuulata ning kuulatud muusikat iseloomustada;
oskab mängida eakohastel pillidel õpitud lauludele, riimidele ja instrumentaalpaladele lihtsaid kaasmänge üksi ja koos kaaslastega;
eristab tämbri ja kõla järgi õpitud pille;
oskab liikuda vastavalt muusika rütmile ja meeleolule;
oskab tantsida eakohaseid tantse üksi ja koos kaaslastega;
oskab väljendada ennast loovalt muusikalis-rütmilise liikumise kaudu, kasutades liikumisel erinevaid liigutusi, tantsusamme, vahendeid.

9.6. VALDKOND: LIIKUMINE

Eesmärk:

laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu
laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel
lapse võimalusi rikastatakse erinevate arendatavate sportlike liikumisviisidega
laps tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas
mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele
laps pöörab oma tegevuses tähelepanu enesekontrollile, hügieenile ja ohutule liikumisele

Õppetegevuse sisu :

kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen
põhiliikumised
liikumismängud
erinevad spordialad
ujumine
tants ja rütmika

Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted:

arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevusi regulaarselt korrates;
rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega, nt jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms;
peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: kui kehalisi harjutusi tehakse korrapäraselt, kujunevad positiivsed iseloomuomadused;
ergutatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslasi arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema ning mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;
arendatakse põhiliikumisi, koordinatsiooni, rühti, tasakaalu. Liikumisvõimet ja peenmotoorikat (täpsust, näo- ja sõrmelihaste kontrollimise oskust) ning antakse tagasisidet.

Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel :

laps oskab sooritada põhiliikumisi pingevabalt, nii et liigutused on koordineeritud, rütmilised;
oskab keskenduda sihipäraseks kehaliseks tegevuseks;
oskab sooritada üheaegselt kaaslasega rütmiliikumisi;
säilitab tasakaalu paigal olles ja liikumisel;
oskab liikumisel ja mängimisel kinni pidada üldistest ohutusreeglitest, valides sobivad paigad ja vahendid;
sooritab painduvust, kiirust, vastupidavust ja jõudu arendavaid harjutusi;
kasutab harjutuste sooritamisel mõlemat kätt, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kätt;
matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel;
oskab nimetada erinevaid spordialasid ja sportlasi;
liigub vastavalt enda tekitatud rütmile ühtlase ja vahelduva tempoga;
oskab kasutada liikumisel erinevaid vahendeid (lindid, rätikud, rõngad, suusad, kelgud jne);
peab kinni kokkulepitud mängureeglitest;
mängib sportlike elementidega mänge (korvpall, jalgpall jne);
ujub abivahendiga ning järgib basseini kasutamise ohutusreegleid.

10. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSTE VALDKONDADE VAHELINE LÕIMUMINE

Lõimumine on õppe-ja kasvatustegevuse valdkondade ühendamine tervikuks.

Lõimimis võimalused on järgmised:

Valdkonnas endas: üks teema kasvab teisest välja või täiendab eelmist; aine piires tuleb teada, milline on sisu eelmises vanuse rühmades ja mis järgneb järgmises vanuse rühmades.

Valdkondade vahel:

üht õppe- ja kasvatustegevust ei saa eelistada teistele;
tervikuna on tähtsad kõik valdkonnad omavahelistes seostes
üks valdkond toetab teist, aitab õpitut edasi arendada, kinnistada ning tervikliku teemakäsitluse luua.

Tegevustes:

erinevate tegevuste kaudu õpib ja areneb laps kõige paremini;
tegevused on omavahel tihedalt seotud; üks tegevus kutsub esile teise.

11. LAPSE ARENGU HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, vajaliku toe väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on igapäevane osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Vaatlused planeeritakse ning õpetajad jälgivad lapsi nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õpetaja suunatud tegevustes.

Lapse arengu hindamise aluseks on üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade eeldatavad arengutulemused.

Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades lapse pingutusi, saavutusi ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

Lapse arengu hindamisel ja dokumenteerimisel kasutatakse lapse arenguhindamise tabelit, arengu jälgimise kaarti, mis asuvad Eliisi keskkonnas ja vaatlusandmed on arengumapis.

Lapse arengu hindamisel kasutatavad meetodid:

Vaatlusmeetod, vaatluslehed (pedagoogilise nõukogu otsus lapse arengu hindamismeetodite kohta)
Laste tööde analüüs ning lisaks muid meetodeid õpetajate valikul.
Individuaalse arengukaardi täitmisel lähtutakse vanuseliselt lapse arengu üldoskuste ja õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade tulemustest.
Sõnalise hinnangu andmisel lähtutakse valdkondade lapse arengu vanuselistest eeldatavatest tulemustest.

Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp. Arengumapi koostamise eesmärgiks on koguda lapse erinevaid töid, mis annavad ülevaate lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul. Arengumapp on individuaalse vestluse aluseks lapsevanemaga.

Õpetaja poolt koostatud arengumapp sisaldab:

Tähelepanekuid lapse tegevuse kohta (vaatlused, küsitlused)
Valik laste loomingust (kunstitegevus)
Lapse huvitavaid ütlemisi, arvamusi ja sõnalist loomingut
Rühmaõpetajate täidetud lapse arengu vaatluslehti ( mänguvaatlus)
Lapse arengu analüüsimise põhimõtteid tutvustatakse lapsevanemale.
Lapsevanemal on alati võimalus tutvuda oma lapse arengumapiga.
Õpetaja viib lapsevanemaga läbi üks kord aastas lapse arenguvestluse, kasutades lapse arengumapi materjale. Vestluse tulemused ja kokkulepped dokumenteeritakse ja allkirjastatakse lapsevanemate ja õpetajate poolt kokkuvõte alusel.
Arengumapp käib lapsega kaasas kogu koolieelse perioodi.

Lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust tutvustavad rühma õpetajad lastevanemate koosolekul iga õppeaasta alguses.

Dokumenteerimine

Õpetajad koostavad vähemalt üks kord õppeaastas lapse arengust kirjaliku kokkuvõtte individuaalse arengu jälgimise kaardile. Kaarti täidavad kõik õpetajad ja vajadusel ka tugispetsialistid. Õpetaja viib lapse arengu toetamiseks vanemaga läbi arenguvestluse, kus:

annab vanemale tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
vanem esitab seisukohti ja ootusi lapse arengu suhtes;
lepitakse kokku mõlema osapoole edasised tegevused lapse arengu toetamiseks.
arenguvestluse tulemused dokumenteeritakse.

Korraldus:

arenguvestlused toimuvad üks kord õppeaasta jooksul;
kui laps saabub teisest lasteaiast või kodust, siis toimub arenguvestlus soovitavalt kolme kuu möödudes;
lapsevanemaga lepitakse eelnevalt vestluse toimumise aeg kokku;
eelnevalt antakse ettevalmistavad küsimused enne tutvumiseks;
arenguvestlused toimuvad lasteasutuses;
vestlust juhib rühma õpetaja, lapsevanema nõusolekul ja vajadusel võib kaasata ka teisi majas töötavaid ja lapsega seotud spetsialiste;
toimunud vestlusest teeb rühma õpetaja kokkuvõtte: lapsevanema arvamus, mis lapsele meeldib, mis on lapse tugevad küljed ja mida on vaja parendada või muuta;
lapsevanema ja pedagoogi kokkulepped edaspidiseks, mida kinnitavad mõlemad pooled allkirjadega;
pedagoogile kehtib konfidentsiaalsuse nõue;
arenguvestluste kokkuvõtted on lapse arengumapis.

Koolimineva lapse kohta koostab lasteaed koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade arengutulemused. Koolivalmiduse hindamine toimub kaks korda viimase lasteaia aasta jooksul. Sügisel viib läbi õpetaja koolivalmiduse eelhindamise, et välja selgitada lapsed, kel on mingis valdkonnas toevajadus, millele saab seejärel lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes ja kodudes viimasel aastal tähelepanu pöörata. Teist korda hinnatakse lapse koolivalmidust õppeaasta lõpus, kevadel. Siis tehakse seda juba selleks, et anda hinnang lasteaia lõpus saavutatud tasemele ja kajastatakse hindamistulemusi koolivalmiduskaardil.

Koolivalmidusekaarti koostavad rühmaõpetajad, liikumise- ja muusikaõpetajad, tugispetsialistid, mis täidetakse Eliisi keskkonnas. Kaarti kinnitab direktori poolt määratud juhtkonna liige(õppejuht) ja see järel tutvub lapsevanem kaardiga. Eliisi keskkonnast läheb kaart automaatselt Arno keskkonda.

11.1 Tugispetsialistide töökorraldus, tugiteenuste rakendamise kord ja dokumenteerimine.

Logopeed ja eripedagoog hindavad lasteaia rühmades igal õppeaastal kõiki uusi ning jälgimisel olevaid lapsi.

Esmased hindamised viiakse läbi õppeaasta alguses (augustis – septembris) ning vajaduse korral ka jooksvalt õppeaasta jooksul. Tugispetsialistid alustavad laste hindamist rühmades vastavalt oma tähelepanekutele ja töökorraldusele, liikudes järk-järgult kõigi rühmadeni.

Individuaalsele hindamisele võetud lapse kohta tehakse märge lapse arengu tagasiside lahtrisse (nähtav lapsevanemale).

Hindamistulemused dokumenteeritakse järgmiselt:

laste puhul, kellele ei rakendata tugispetsialisti teenust, lisatakse hindamistulemused lapse arengu tagasiside lahtrisse (nähtav lapsevanemale);
laste puhul, kes vajavad tugispetsialisti teenust, kannab tugispetsialist hindamistulemused ELIIS keskkonnas lapse individuaalse arengu jälgimise kaardile ja teavitab lapsevanemat teenuse rakendamisest.

Vajaduse korral tagatakse lapsele lasteaias eripedagoogi, logopeedi või psühholoogi teenus või lapsevanema nõustamine. Tugiteenuse osutamiseks küsib tugispetsialist lapsevanemalt kirjalikku nõusolekut, üldised nõusolekud on Eliisi- keskkonnas.

Tugispetsialist teeb lapsega seotud tegevuste sissekanded ELIIS keskkonnas tugispetsialisti ja rühmapäevikusse, mis tagab info kättesaadavuse nii lapsevanemale kui ka rühmaõpetajale.

11.2 Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine, rakendamine ja dokumenteerimine

11.2.1 Lastele osutatava toe tasemed ja rakendamise põhimõtted

Alushariduses lähtutakse põhimõttest, et iga lapse arengut toetatakse vastavalt tema individuaalsetele vajadustele ning see tugi on lasteaia igapäevase töö loomulik osa. Selle tagamiseks rakendatakse lasteaia õppe- ja kasvatustegevuses kolmetasandilist tugisüsteemi.

Toe eesmärk on tagada lapsele tema arengut toetavad tingimused igapäevases lasteaiakeskkonnas. Toe vajadus tuleneb lapse käitumises või arengus ilmnevatest märkidest, mis võivad viidata vajadusele täiendava toe järele. Lapsel on õigus saada tuge alates vajaduse tuvastamise hetkest.

Toe vajadus selgitatakse välja: lapse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise kaudu, mille viivad läbi tugispetsialistid. Vajadusel kaasatakse ka teisi spetsialiste; lasteaiale esitatud objektiivsete andmete põhjal või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

Üldine tugi on lasteaia pakutav tugimeede, mis toetab lapse arengut tavapärases rühmakontekstis. Kui õpetaja märkab, et laps vajab mõnes valdkonnas rohkem tähelepanu, kohandusi või juhendamist, saab lasteaed pakkuda lapsele üldist tuge. Üldise toe pakkumine on rühmas õpetaja ülesanne. Vajadusel saab õpetaja paluda abi ja nõustamist tugispetsialistilt. Oluline on, et üldise toe pakkumisel tehakse õpikeskkonnas kohandusi, nii et laps saavutab õpieesmärgid. Vajadusel saab laps tugispetsialisti teenust.

Tõhustatud tuge rakendatakse siis, kui üldisest toest ei piisa lapse arengu toetamiseks. Tõhustatud tugi määratakse lapsele, kes oma arengulise eripära tõttu vajab vähemalt üht tugispetsialisti teenust, spetsiifilist õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, keskkonda, metoodikat või spetsiifilisi vahendeid ning individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni 12 lapsega rühmas. Tõhustatud tuge saab soovitada kooliväline nõustamiskomisjon.

Oluline on rõhutada, et tõhustatud toe rakendamine ei tähenda automaatselt lapse paigutamist vähendatud lastearvuga rühma, see on vaid üks võimalik meede. Paljudel juhtudel saab lapse arengut edukalt toetada ka tavarühmas, kui seal on loodud lapse vajadusi arvestav keskkond.

Erituge rakendatakse lapsel, kes oma arengulise eripära tõttu vajab mitut tugispetsialisti teenust, kohandusi mitmes valdkonnas (spetsiifiline õppe- ja kasvatustegevuse korraldus, keskkond, metoodika või spetsiifilised vahendid) ning pidevat individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega rühmas. Erituge saab soovitada kooliväline nõustamiskomisjon.

Toe määramine ja rakendamine

Lapse arengu jälgimine ja analüüs on meeskondlik protsess, kus iga osapool – õpetaja, lapsevanem, tugispetsialist ja tugiteenuste koordineerija (TUKO). Õpetaja ülesanne on jälgida lapse arengut igapäevases tegevuses, märgata muutusi ja murekohti ning kirjeldada lapse toimetulekut erinevates olukordades. Tugispetsialist toetab õpetajat lapse arengu hindamisel ja analüüsimisel, viib vajadusel läbi täiendavaid vaatlusi või teste ning pakub soovitusi lapse arengu toetamiseks. TUKO roll on seejuures koordineerida kogu protsessi, tagada sujuv infovahetus eri osapoolte vahel ja jälgida, et lapse toetamiseks vajalikud tegevused oleksid järjepidevad ja süsteemsed. Lapsele vajaliku toe liigi määramine algab õpetaja tähelepanekutest ja analüüsist igapäevases õpikeskkonnas, seejärel kaasatakse lasteaia tugimeeskond ning lapsevanemad. See protsess jaguneb kolmeks omavahel seotud etapiks: märkamine, kaardistamine ja sekkumine.

Märkamine

→

Õpetaja, tugispetsialist: jälgib igapäevases tegevuses lapse arengut ja käitumist.

Lapsevanem: märkab koduses keskkonnas erinevusi ja jagab oma tähelepanekuid rühmaõpetajaga.

Kaardistamine

→

Õpetaja: dokumenteerib lapse tugevused ja raskused, kogub igapäevaseid näiteid ja korraldab rühmas vaatlusi.

Tugispetsialist: teeb täpsema hindamise (nt kõne hindamine logopeedil, õpioskuste hindamine eripedagoogil, arengu üldine hindamine psühholoogil), annab õpetajale tagasisidet ja soovitusi.

Lapsevanem: jagab lapse käitumist ja arengut koduses kontekstis, osaleb arutelus ning aitab tuvastada, millised olukorrad on lapsele kerged või rasked.

Sekkumine

→

Õpetaja: kohandab õppetegevusi ja rühmarutiine, pakub individuaalset juhendamist, loob toetava keskkonna (nt rahulik nurk, visuaalsed abivahendid).

Tugispetsialist: nõustab õpetajat sobivate metoodikate osas, töötab lapsega individuaalselt või väiksemas grupis, annab regulaarset tagasisidet sekkumise toimimise kohta.

Lapsevanem: rakendab kodus õpetaja ja spetsialisti soovitusi (nt lihtsad kõneharjutused, motoorika arendamise mängud, rutiinide kujundamine), hoiab järjepidevat kontakti lasteaiaga.

Märkamise etapis jälgib õpetaja lapse igapäevast toimetulekut ja arengut rühmas. Tähelepanu pööratakse lapse osalemisele õppe- ja mängutegevustes, suhtlemisele ja koostööle eakaaslastega, eneseväljendus- ja keskendumisoskustele, emotsionaalsele seisundile ja käitumisele. Märkamise eesmärk on tuvastada võimalikud erisused või murekohad lapse arengus, mis võivad vajada täiendavat toetust. Tähtis on jälgida, kas raskused korduvad, millal need ilmnevad ja millises kontekstis (nt kindlates tegevustes või situatsioonides).

Kaardistamine. Kui õpetaja on märganud lapse arengus püsivamaid erisusi või muresid, alustatakse kaardistamist. Selle eesmärk on süsteemselt koguda infot lapse arengu, tugevuste ja toetusvajaduste kohta ja mõista, milles laps vajab toetust ja kuidas parimal viisil teda rühma igapäevaelus toetada.

Kaardistamine hõlmab:

lapse arengu süstemaatilist jälgimist ja dokumenteerimist (nt arenguvestluse materjalid, vaatlused, arengu jälgimise kaardid);
koostööd lapsevanemaga (arutelud koduste tähelepanekute ja ootuste teemal);
vajadusel konsulteerimist lasteaia tugispetsialistiga.

Sekkumine (toe rakendamine). Kui on selge, millises valdkonnas laps vajab tuge, rakendab õpetaja sobivaid võtteid, tegevusi ja korralduslikke lahendusi üldise toe raames. Sekkumine on järjepidev, selgete eesmärkidega ja süsteemselt planeeritud tegevus. Sekkumine võiks kesta minimaalselt 6 nädalat, sest see on aeg, mille vältel on võimalik teha selgemaid järeldusi sekkumise efektiivsuse kohta. Toe rakendamist jälgitakse pidevalt ning hinnatakse, kas rakendatud toetus on olnud lapsele piisav või on vajadus liikuda edasi tõhustatud toe määramisele.

Sekkumine võib sisaldada:

tegevuste kohandamist lapse võimete ja huvide järgi;
individuaalset juhendamist tegevuse jooksul;
rühmarutiinide ja õppematerjalide mitmekesistamist;
sotsiaalseid oskusi, kõnet, motoorikat või tähelepanu toetavaid harjutusi;
oostööd lapsevanemaga koduse toe tagamiseks.

Kui üldine tugi ei anna soovitud tulemusi, teeb tugispetsialist või TUKO vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole.

Tõhustatud või eritoe rakendamiseks on üldjuhul vajalik nõustamismeeskonna soovitus ja vanema nõusolek, kuid see ei ole nõutav, kui lapsel on diagnoositud raske terviseseisund või puue.

Laps, kellele rakendatakse tõhustatud tuge või erituge on alushariduseseaduse järgi haridusliku erivajadusega.

11.2.2 Toevajaduse dokumenteerimine

Kaasava hariduse põhimõtte kohaselt tuleb iga lapse arengut ja toevajadust süsteemselt jälgida, kavandada ja dokumenteerida. Dokumenteerimise eesmärk on tagada, et lapse arengu toetamine oleks järjepidev, tõenduspõhine ja kõigile osapooltele (õpetajad, tugispetsialistid, lapsevanem, omavalitsus) arusaadav.

Individuaalse arengu jälgimise kaart (IAJK)

Eesmärk: koguda ja süstematiseerida teavet lapse arengu, oskuste ja vajaduste kohta, et kavandada sobivaid õppe- ja kasvatusmeetmeid.

Tõhustatud ja erituge vajavate laste puhul muutub IAJK tugimeeskonna töö alusdokumendiks, mis sisaldab:

lapse üldandmeid (nimi, vanus, rühm, täitmise kuupäev);
lapse tugevusi ja huvisid (nt millistes tegevustes laps tunneb end kindlalt, mida naudib);
arenguvaldkondade kirjeldust (kognitiivne, sotsiaalne, emotsionaalne, kehaline, kõne areng jm);
tähelepanekuid ja näiteid lapse toimetulekust igapäevaolukordades;
märkusi rakendatud toetusmeetmete ja nende tulemuslikkuse kohta;
kokkuvõtet ja soovitusi edasiseks arendamiseks.

Individuaalne arenduskava (IAK)

Eesmärk: kirjeldada lapse arengut toetavaid eesmärke, tegevusi ja vastutajaid, kui laps vajab tõhustatud või erituge. IAK on justkui koostööleping last ümbritsevate täiskasvanute vahel, mis tagab, et kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel ja ühtsete arusaamade alusel. IAK põhineb IAJK-l kogutud andmetel ja meeskonna arutelul ning sisaldab:

lapse üldandmeid (nimi, sünniaeg, rühm, kontaktisikud);
lapse tugevusi ja arenguvaldkondi, mis vajavad toetust;
lühi- ja pikaajalisi eesmärke, mis on selgelt sõnastatud ja mõõdetavad;
toetavaid tegevusi eesmärkide saavutamiseks;
vastutajaid ja rolle;
rakendamise perioodi ja hindamissagedust;
kokkuvõtet perioodi lõpus.

IAJK annab alusinfo IAK koostamiseks, IAK aga näitab, kuidas see info muutub sihipärasteks tegevusteks. Koos moodustavad need kaks dokumenti lapse arengu toetamise süsteemi tuuma – IAJK jälgib arengut, IAK suunab seda.

12. LASTEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

Lasteaia ja lapsevanemate koostöö eesmärk on toetada lapse igakülgset arengut, õppimist ja heaolu ning luua lapsele turvaline, järjepidev ja toetav kasvukeskkond. Koostöö põhineb partnerlusel, vastastikusel usaldusel, avatud suhtlemisel ja ühisel vastutusel lapse arengu toetamisel.

Lasteaed lähtub lapsevanematega koostöös järgmistest põhimõtetest:

väärtustatakse lapsevanemat kui lapse esmast kasvatajat ja koostööpartnerit;
suhtlemine on avatud, lugupidav, konstruktiivne ja konfidentsiaalne;
lapse arengut toetavad otsused tehakse koostöös lapsevanemaga;
arvestatakse perede mitmekesisuse ning kultuurilise taustaga;
lapsevanemaid kaasatakse lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse ning arengutegevuste kavandamisse ja hindamisse.

Lasteaed kasutab lapsevanematega koostöö tegemiseks erinevaid koostöövorme:

igapäevane suhtlemine lapse üleandmisel ja vastuvõtmisel;
infovahetus veebikeskkonna Eliis kaudu;
individuaalsed vestlused ja nõustamine;
arenguvestlused;
rühma lastevanemate koosolekud;
ühised üritused, õppekäigud, töötoad ja traditsioonilised tähtpäevad;
vajadusel kohtumised tugispetsialistide ja juhtkonnaga.

Peamine infovahetus lasteaia ja kodu vahel toimub veebikeskkonna Eliis kaudu. Eliisis jagatakse lapsevanematele teavet:

õppe- ja kasvatustegevuse kohta;
päevakava muudatuste ja teadete kohta;
sündmuste ja ürituste kohta;
lapse arengu ning rühma tegemiste kohta.

Kiiret infot edastatakse vajadusel telefoni teel või vahetu suhtluse käigus. Vajaduse korral kasutatakse suhtlemiseks ka e-posti.

Arenguvestlused

Iga lapsega seotud arengu toetamiseks viiakse läbi üks arenguvestlus õppeaastas. Vestlusel:

antakse ülevaade lapse arengust ja heaolust;
arutatakse lapse tugevusi ja arenguvajadusi;
seatakse ühised eesmärgid järgnevaks perioodiks;
lepitakse kokku kodu ja lasteaia koostöövõimalused.

Vajaduse korral korraldatakse täiendavaid kohtumisi lapse arengu toetamiseks.

Rühma lastevanemate koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda õppeaastas.

Koosolekutel:

tutvustatakse õppeaasta eesmärke ja tegevuskava;
antakse ülevaade õppe- ja kasvatustegevusest;
arutatakse rühma toimimist ning koostöövõimalusi;
jagatakse olulist infot lasteaia töökorralduse kohta.

Vajadusel kutsutakse kokku täiendavaid koosolekuid või infotunde.

Lapsevanemate kaasamine

Lapsevanematel on võimalus:

osaleda lasteaia üritustel, õppeprojektides ja traditsioonides;
teha ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse rikastamiseks;
osaleda rühma tegevuste läbiviimisel vastavalt võimalustele;
anda tagasisidet lasteaia tegevusele.

Lasteaed väärtustab lapsevanemate teadmisi, kogemusi ja panust ühise õpikeskkonna kujundamisel.

Lasteaed kogub lapsevanematelt regulaarselt tagasisidet, et hinnata koostöö tulemuslikkust ning toetada lasteaia arengut. Tagasisidet kogutakse vestluste, küsitluste ja muude sobivate meetodite kaudu. Tagasiside tulemusi kasutatakse õppe- ja kasvatustegevuse ning koostöö korraldamise parendamiseks.

Hoolekogu on lasteaia juures tegutsev alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on toetada lasteaia ja kodu koostööd ning osaleda lasteaia tegevust puudutavate oluliste küsimuste arutelus. Hoolekogu teeb koostööd lasteaia juhtkonnaga ning esindab lapsevanemate huve õppe- ja kasvatustegevuse ning arenguküsimuste kavandamisel.

Lasteaed hindab lapsevanematega tehtava koostöö tulemuslikkust regulaarselt. Hindamisel lähtutakse lapsevanemate tagasisidest, koostöö aktiivsusest ning selle mõjust lapse arengule ja heaolule. Hindamise tulemusi kasutatakse koostöövormide arendamiseks ning lasteaia kvaliteedi parendamiseks.

13. Õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Õppekava täitmist analüüsitakse üks kord aastas koos õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise analüüsimisega lasteaia pedagoogilisel koosolekul kevadel.
Ettepanekud õppekava täiustamiseks arutatakse läbi pedagoogilisel koosolekul ja hoolekogus.
Lasteaia õppekava muudatused kinnitab direktor.

Viimati uuendatud 21. september 2026