Tartu Lasteaed Tripsik kodukord
Kinnitatud
Lasteaia Tripsik hoolekogu koosolekul
04.06.2020
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Lasteaia Tripsik kodukord lähtub koolieelse lasteasutuse-, rahvatervise-, lastekaitse ning haldusmenetluse seadusest ja nendest tulenevatest õigusaktidest, samuti Tartu linna koolieelsetesse munitsipaallasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korrast.
1.2 Lasteaia Tripsik kodukord on avalik dokument, mis on kättesaadav lasteaia veebilehel ning paberkandjal lasteaia infostendil ja/või lapsevanemate kaustas.
1.3 Pedagoogidel ja lastevanematel on ühine eesmärk: arendada ja kasvatada iga last vastavalt tema individuaalsetele võimetele.
1.4 Lasteaia Tripsik kodukord on lapsevanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik.
2. LAPSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
2.1 Lapsel on õigus eakohasele, võimetest ja vajadustest lähtuvale õppekasvatustegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.
2.2 Lapsel on õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule ja ohutule keskkonnale, päevakavale, aktiivse tegevuse ja puhkeaja vaheldumisele.
2.3 Lapsel on võimalus (tulenevalt vanusest ja tema teadmisest) osaleda koostöös õpetajaga tegevuste kavandamises.
2.4 Igal lapsel on õigus võrdsele kohtlemisele ilma igasuguse diskrimineerimiseta ja kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid.
2.5 Laps juhindub oma käitumises headest kommetest ja tavadest ning riikliku õppekava oodatavatest tulemustest. Kui laps kahtleb, missugust käitumisviisi valida, pöördub ta vältimaks nõuete rikkumist abi saamiseks täiskasvanu poole.
3. LAPSEVANEMA ÕIGUSED
3.1 Lapsevanemal on õigus tuua laps lasteasutusse lasteasutuse lahtiolekuaegadel arvestades Tartu linna koolieelsesse lasteasutusse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korrast ning lasteasutuse päevakavast tulenevate nõuetega.
3.2 Lapsevanemal on õigus kokkuleppel rühma õpetajatega viibida lasteaiarühmas koos lapsega kohanemisperioodi esimestel päevadel.
3.3 Lapsevanemal on õigus saada nõu õppe- ja kasvatusküsimustes, selleks eelnevalt kokku leppides rühmaõpetaja, logopeedi või juhtkonna esindajaga.
3.4 Lapsevanemal on õigus olla valitud hoolekogu liikmeks.
3.5 Lapsevanemal on õigus teha ettepanekuid ja avaldada arvamust lasteaia või rühma tegevuse paremaks korraldamiseks ja laste turvalisuse tagamiseks rühma esindajale hoolekogus, rühmaõpetajale või direktorile.
4. LAPSEVANEMA KOHUSTUSED
4.1 Lapsevanem on kohustatud looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks, pidama kinni lasteasutuse päevakavast ning laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.
4.2 Lapsevanem suhtleb viisakalt ja lugupidavalt lasteasutuse töötajate, teiste lapsevanemate ja lastega.
4.3 Lapsevanem osaleb lapse arenguvestlusel.
4.4 Lapsevanem toob ja viib ära oma lapse lasteasutusse isiklikult, va kui õpetajaga on kokku lepitud teisiti. Alaealine võib lapsele järgi tulla lapsevanema kirjalikul loal. Lapse turvalise kojujõudmise eest vastutab lapsevanem.
4.5 Lapsevanem peab olema rühma õpetajatele kättesaadav kogu lapse lasteaias oleku ajal, seda võimalike tervisehäirete, eriolukorra ja lasteaia töökorralduse muutmisest teatamiseks.
4.6 Lapsevanem tasub koha kasutamise eest linnavolikogu kehtestatud lapsevanema poolt kaetavat osa (edaspidi kohatasu). Kohatasu arvestus ei peatu lapse haiguse või lasteasutusest puudumise või lasteasutuse ajutise sulgemise ajal. Kohatasu tasutakse jooksva kuu eest 20. kuupäevaks.
4.7 Lapsevanem peab teavitama lasteasutust (rühmaõpetajaid, vajadusel direktorit) lapse erivajadustest (tingimustele, keskkonnale), sealhulgas käitumishäiretest ja terviseseisundist, mis vajab õpetaja pidevat tähelepanu. Last kasvatav isik on kohustatud lapse abivajaduse (sh erivajaduse) ilmnemisel otsima abi ja vajaduse korral tegema koostööd erispetsialistidega.
4.8 Lapsevanem peab teavitama koheselt lasteasutust, kui lapsel on diagnoositud nakkushaigus (tuulerõuged, leetrid, läkaköha, punetised, kõhuviirus, silmapõletik jne), millega võib kaasneda teiste laste haigestumine.
5. LAPSE LASTEAEDA TOOMINE JA KOJU VIIMINE
5.1 Lasteaed on avatud tööpäevadel kella 7.00 – 18.00. Lasteaed on suletud riigipühadel.
5.2 Vastavalt vajadusele, on lasteaia direktoril õigus avada valverühmi või liita rühmi ja teha muudatusi töökorralduses (suvekuudel/puhkuste ajal, koolivaheaegadel, pühade eelsetel päevadel, õpetajate haigestumisel jne). Suveperioodil võib lasteaed olla ajutiselt suletud, kuni üks kuu.
5.3 Lapsevanem või lapse lasteaeda toonud isik annab lapse üle rühmaõpetajale, õpetajat abistavale töötajale või õpetaja abile teavitades rühma töötajaid olulisest infost (laps magas halvasti, on halvas tujus, murelik, terviseprobleem vms).
5.4 Lasteaia töötajad vastutvad lapse eest alates hetkest, mil lapsevanem on lapse õpetajale üle andnud ja lahkunud rühma ruumidest. Õpetajalt lapsevanemale läheb vastutus üle hetkel, mil lapsevanem tuleb lapsele järele.
5.5 Vanematel on õigus tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse/rühma päevakava järgides. Soovitatavalt on laps rühmas hommikul kell 9.00 ennem organiseeritud tegevuste algust ning järele tullakse lapsele hiljemalt 15 minutit enne lasteasutuse sulgemist.
5.6 Lapse puuduma jäämisest teavitab lapsevanem rühma töötajat läbi infosüsteemi keskkonna ELIIS või rühma telefonil.
5.7 Lapsega kojuminekul veenduge, et õpetaja ( õpetaja abi, õpetajat abistav isik) on lapse lahkumisest teadlik (kokkuleppeline märguanne, vajadusel vestlemine vanemaga jms).
5.8 Lapsevanem vastutab endaga kaasasolevate isikute viisaka ja turvalise käitumise eest lasteaia territooriumil.
5.9 Perenime, elukoha, kontakttelefoni numbri muutusest teavitab lapsevanem koheselt rühmaõpetajat.
5.10 Kui lapsele ei ole lasteasutuse lahtioleku ajal järgi tuldud, siis kontakteerub rühma töötaja telefoni teel lapse vanematega või vanema määratud kontaktisikuga ning teavitab olukorrast direktorit. Kui vanemaga ühenduse võtmine ebaõnnestub või vanem ei tule lapsele järele teavitab rühma töötaja politseid lasteaeda jäetud lapsest ja järgnevalt toimitakse politsei korralduste järgi. Kui lapsevanem ei jõua lapsele järele õigeaegselt üle viie korra aastas, siis teavitab lasteasutus tekkinud olukorrast lastekaitse spetsialisti.
6. LAPSE RIIETUS LASTEAIAS
6.1 Lapsevanem suunab lapse käsi pesema enne rühma tulekut. Lapsel peavad kaasas olema isiklikud hügieenitarbed (kamm, taskurätt, vahetuspesu, vajadusel mähkmed) ja vajalikud vahetusriided..
6.2 Laps tuua lasteaeda väljapuhanuna, korrastatud välimusega, teostatud on esmased hügieenitoimingud. Lapsel on seljas paraja suurusega puhtad, terved riided ( ka jopelukud) ja jalanõud (mitte liiga väikesed või suured). Riided ja jalanõud varustada lapse nimega. Lapse riietel ei ole pikki nööre, aasasid ja takerduvaid salle.
6.3 Ujumistegevuseks on vaja: ujumistrikoo või -püksid, müts, nuustik, käterätik ja Triinu Taavi maja lastel hommikumantel. Lapsevanem paneb lapse jaoks hommikul valmis ujumisasjadega koti, õhtul võtab asjad pesemiseks ja kuivatamiseks kaasa.
6.4 Ujumistegevuses osaleb laps, kelle nahk on terve ning kellel puuduvad haigusnähud (nohu, köha, palavik, silmapõletik).
6.5 Lapsed viibivad õues 1–2 korda päevas. Lapse õues viibimise aeg sõltub välisõhu temperatuurist ja tuule kiirusest ehk tegelikult toimivast välisõhu temperatuurist (tuule-külma indeksist). Madalama kui miinus 15°C välisõhu temperatuuri korral ei viida lapsi õue või lühendatakse õues viibimise aega 20 minutini.
6.6 Õues mängimiseks on soovitatav ilmastikukindel ja kergesti puhastatav riietus, et lastel oleks võimalik iga ilmaga viibida värskes õhus. Õueriideid on võimalik hoida ja kuivatada riiete kuivatusruumis. Jahedamal perioodil anda kaasa õuekindad, soovitavalt labakindad. Sõrmikud võib anda lapsele, kes oskab neid iseseisvalt kätte panna.
6.7 Suveperioodil on vajalik õues käimiseks õhuke müts või rätik, mis kaitseb last päikese eest.
6.8 Magamisriided ei ole kohustuslikud, vajadusel soovitame T-särki.
6.9 Liikumistegevuseks on lapsel kapis sobivad riided, mis ei takista liikumist.
6.10 Toas on vajalikud tugeva tallaga vahetusjalanõud, mille jalgapanekuga ning jalast äravõtmisega saab laps ise hakkama.
6.11 Kui laps tuleb lasteaeda riiete või jalanõudega, mida ei tohi lasteaia päeva jooksul kasutada, siis tuleb informeerida sellest õpetajat.
7. MÄNGUASJAD
7.1 Lapsel on lubatud lasteaeda kaasa tuua oma mänguasju vastavalt rühmas kokkulepitud reeglitele, rühma töötaja ei vastuta kodust kaasa toodud mänguasja kadumise või purunemise eest.
7.2 Lapsele ei anta lasteaeda kaasa militaarseid ja vägivallale õhutavaid mänguasju (poksikindad, mängupüstolid, noad jms), raha ega telefone, ehteid (sõrmused, ketid jms) ja meikimisvahendid.
7.3 Kelkude, jalg- ja tõukerataste toomise ja viimise eest vastutab lapsevanem. Iga ese peab olema tähistatud lapse nimega. Lasteaeda pole lubatud tuua raudjalgadega ning rooliga kelke.
8. TOITLUSTAMINE JA LASTE SÜNNIPÄEVAD
8.1 Lapsel on tagatud 3 toidukorda päevas: hommikusöök, lõunasöök, õhtuoode (ajad lähtuvalt laste vanusest ja rühma päevakavast). Eeldatakse, et laps kasutab kõiki kolme toidukorda. Vanemal on võimalik toidukorrast loobuda, kui ta teatab sellest kirjalikult ette ühe nädala selle nädala algusest, mil toidukordade muutmist soovitakse, lõunasöögist loobuda ei saa.
8.2 Toidukulu päevamaksumuse (sh toidukordade hinnad) otsustab lasteaia hoolekogu arvestusega, et vanemaid on võimalik uuest hinnast teavitada vähemalt üks kuu ette.
8.3 Lapse allergilisusest mõne toiduaine suhtes tuleb teavitada õpetajat kirjalikult koheselt toiduallergia ilmnemisel, et rühma õpetaja (asendaja) saaksid sellega toidukordade ajal arvestada.
8.4 Lapse toidutundlikkuse ( arstitõend) ja usuliste tõekspidamiste korral on vanemal õigus panna lapsele kaasa sobiv toit, mida on vajadusel lasteaias võimalik soojendada.
8.5 Nädala menüüga on võimalik tutvuda rühma stendil ja lasteaia kodulehel.
8.6 Laste sünnipäevade tähistamine rühmas lepitakse kokku rühma lastevanemate koosolekul, arvestades sealjuures rühma laste arvu ning pakutava tervislikkusega.
9. TOIDURAHA JA KOHATASU TASUMINE
9.1 Lasteaia kuuarve koosneb jooksva kuu osalus- ja basseinitasust ning eelmise kuu tegelike toidukordade alusel, eeldusel, et vanem on õigeaegselt teavitanud lapse puudumisest.
9.2 Lapse puudumisest tuleb teavitada hiljemalt toitlustamisele eelneva tööpäeva kella 15.00-ks telefoni teel kõne või sõnumiga (ELIIS). Kui vanem ei teavita lapse puudumisest õigeaegselt, tuleb vanemal tasuda puudutud päeva hommikusöögi eest.
9.3 Lasteaia arve edastatakse raamatupidamisteenistuse poolt elektrooniliselt (arve maksja e-posti aadressile) või lapsevanema soovil paberkandjal rühmaõpetajalt.
9.4 Toiduraha ja kohatasu maksmise tähtaeg on jooksva kuu 20. kuupäev.
9.5 Makseraskuste korral taotleb lapsevanem vajadusel sotsiaalabi ise sotsiaalabi osakonnast 4 korda aastas, iga kvartali viimasel kuul.
10. PUHKEAEG
10.1 Laste päevane puhkeaeg on ajavahemikus 13.00–15.00. Kui laps pole uinunud mõistliku aja jooksul, siis edasi võib ta vaikselt, teisi segamata leida endale meelepärase või õpetaja poolt pakutud tegevuse.
10.2 Vajadusest lõuna ajal laps lasteaiast ära viia, teavitab lapsevanem hommikul või enne puhkeaja algust rühmaõpetajat.
10.3 Laste puhkeajal on laste juures üks täiskasvanu.
11. LAPSE HAIGESTUMINE
11.1 Lasteasutusse ei lubata last, kui lapse terviseseisund võib kahjustada lapse enda või teiste tervist. Õpetajal on õigus keelduda võtmast vastu väliste haigustunnustega last. Kui vanem ei ole õpetaja hinnanguga nõus, peab ta esitama arsti tõendi selle kohta, et laps on terve.
11.2 Rühma töötaja jälgib lapse terviseseisundit lasteasutusse vastuvõtul ja seal viibimise ajal ning teavitab lapse tervise- või käitumishäiretest lapsevanemat ja vajadusel lasteaia direktorit. Lapsevanem kohustub lapse terviseseisundi halvenemisel lapsele järgi tulema esimesel võimalusel.
11.3 Lapsele ei ole lubatud lasteaeda kaasa panna ravimeid.
11.4 Lapse haigestumise või vigastuse korral võetakse lapsevanemaga koheselt ühendust. Vajadusel kutsutakse erakorraline abi.
11.5 Vanemate või kiirabi tulekuni võimaldatakse lapsel lamada järelevalve all. Vajadusel antakse haigestunud või vigastatud lapsele kiirabi kohale jõudmiseni esmast abi.
11.6 Nakkushaiguste juhtumist või puhangust teavitab lasteasutuse direktor Terviseametit ning teade lasteasutuses levivast nakkushaigusest (nimetamata haigestunud või nakkuskahtlusega laste nimesid) avaldatakse vanematele rühma infostendil ja rühma vanemate listis.
11.7 Kui laps vajab mingis osas terviseseisundist tulenevalt eritingimusi või hoolt (näiteks allergiad, diabeet, astma, epilepsia jms), tuleb sellest kirjalikult informeerida lasteasutuse direktorit/rühmaõpetajaid. Lapsevanem annab rühmaõpetajatele piisavat ja adekvaatset informatsiooni lapse terviseseisundist. Lasteasutuse direktor korraldab vajadusel töötajate informeerimise ja väljaõppe. Ühtlasi tuleb informeerida rühmaõpetajat lapse terviseseisundi muutumisest.
12. TURVALISUSE TAGAMINE LASTEAIAS
12.1 Lasteasutuse töötajad on kohustatud looma lasteaias füüsilise ja psühhosotsiaalse keskkonna, mis on ohutu, turvaline ja pakub lastele erinevaid mängu-, õpi- ja loovtegevuse ning kehalise aktiivsuse edendamise võimalusi.
12.2 Lasteaia rühma töökorraldus lähtub koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud täiskasvanute ja laste suhtarvudest.
12.3 Laste viibimisel lasteaia ujulas on vähemalt iga seitsme lapse kohta täiskasvanu, kes jälgib pidevalt lapsi ja juhendab vees toimuvaid tegevusi ning osutab vajaduse korral abi.
12.4 Laste väljapääs lasteaia ruumidest ja territooriumilt lasteaia töötaja teadmata ning võõraste isikute omavoliline pääs lasteaia ruumidesse on tõkestatud. Rühma töötajad vastutavad laste väljapääsu tõkestamise eest rühmaruumidest ja territooriumilt.
12.5 Laste lasteaias viibimise ajal on tagatud pidev laste järelevalve. Kiigel või atraktsioonidel on lapsed ainult töötaja juuresolekul. Lastele on selgitatud ohutusreegleid ning rühmatöötajad jälgivad nende täitmist ruumides ja õuealal mängides.
12.6 Õueala ja rühmaruumide korrasoleku ja ohutuse eest vastutavad rühma töötajad ning ohutuse tagamiseks tehtavate tööde eest majandusjuhataja. Ohtude ilmnemisel õuealal ja ruumides teavitatakse koheselt majandusjuhatajat. Kõik juhtumid, mis on seotud ohuga füüsilisele turvalisusele, lahendatakse majandusjuhataja poolt.
12.7 Turvalisuse tagamiseks on väljaspool lasteaia tööaega lasteaia hoones elektrooniline valve.
12.8 Juhul, kui laps tuleb hommikul lasteaeda rattaga või tõukerattaga, tuleb see võimalusel rattalukuga kinnitada rattaparklasse. Lasteaia õuealal sõidavad lapsed jalg- ja tõukeratastega ainult selleks ettenähtud liikumistegevuse ajal. Jalgrattakiivri kandmine on kohustuslik.
12.9 Laste lahkumisest lasteaia territooriumilt (planeeritud õppekäigud, teatrikülastused jm) teavitab rühma õpetaja lapsevanemaid eelnevalt rühma vanemate listis ja infostendil (ELIIS). Rühma lahkumise korral lasteaia territooriumilt on lapsevanemal võimalik õpetajaga kontakti saada rühma mobiiltelefonil.
12.10 Õppekäigu ajal tänaval liigeldes on lapsed ja rühma töötajad helkurvestides ning lähtuvad koolieelse lasteasutuse seaduses sätestatud täiskasvanute ja laste suhtarvudest. Õppekäigule minnakse lapsevanema eelneval kirjalikul loal.
12.11 Laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade lahendamine ja meetmete rakendamine toimub lasteasutuse juhtkonna poolt vastavalt hädaolukorra lahendamise plaanile.
12.12 Lasteaias on kiusamise ennetamise võtmeisikuks õpetaja, kes on iseenda, laste, vanemate ja kolleegide omavaheliste sõbralike ja toetavate suhete looja. Probleemidest ja murettekitavatest juhtumitest teavitab vanem rühma õpetajat ja/või direktorit.
12.13 Koostöö lasteaias põhineb vastastikusel austusel ja usaldusel. Konflikti püüda alati lahendada seal, kus see alguse sai. Kõige tähtsam on põhjuse likvideerimine, mitte süüdlase otsimine.
12.14 Füüsiliselt agressiivse lapse puhul rakendab lasteasutus Lastekaitse seadusest tulenevaid meetmeid, kooskõlastades need lapsevanemaga.
12.15 Hädaolukorra, häire, tulekahju või muu erakorralise olukorra puhul teavitatakse lapsevanemaid telefonitsi ja vajadusel lapsed ning töötajad evakueeritakse.
13. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSED
13.1 Igapäevased õppe- ja kasvatustegevused on planeeritud lasteaia õppekavast ja rühma tegevuskavast lähtuvalt.
13.2 Lasteasutuse õppekava on koostatud selliselt, et selle läbides on laps valmis kooli minema. Koolivalmiduse saavutamiseks on vajalik lapse pidev kohalkäimine.
13.3 Lasteasutuse pedagoogid analüüsivad ja hindavad lapse arengut. Lapse arengu hindamine toimub igapäevases õppe- ja kasvatusprotsessis. Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp. Koos lapsevanemaga toimub üks kord aastas lapse arenguvestlus.
13.4 Iga õppeaasta algul (septembris ja oktoobris) uurib lasteaia logopeed laste kõnet ning fikseerib tulemused (need kajastuvad lapse arengu vaatluslehel), ja selleks ei pea lapsevanema nõusolekut küsima. Logopeed selgitab välja kõneliste ja arenguliste erivajadustega lapsed. Alustades lapsega kõneravi võtab logopeed lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku või kõneravist keeldumise kinnituse. Logopeed nõustab vanemaid lapse kõnearengu valdkondades ja vajadusel soovitab erispetsialistide konsultatsioone.
13.5 Kui lapsevanemal on vajadus lapse arengukirjelduse väljavõtte esitamiseks erispetsialistile (psühholoog, eriarst jne) tuleb selleks pöörduda rühmaõpetaja või logopeedi poole. Lasteasutus väljastab dokumendi vähemalt 30 päeva jooksul, kuid kokkuleppel on võimalik seda teha varem.
13.6 Kui lapsevanem soovib oma last varem kooli panna või saada lapsele koolipikendust, siis tuleb sellest teavitada lasteasutuse direktorit ja esitada Rajaleidja koolivälise meeskonna otsus.
13.7 Lapse kooli minekuga seoses, väljastab lasteasutus lapsevanemale koolivalmiduskaardi.
13.8 Õppetegevustest salvestise tegemine on lubatud üksnes lasteaia ja kõigi õppetegevuses osalevate laste seaduslike esindajate nõusolekul ühekordse tegevusena, kas lasteaeda tutvustava video tegemiseks või õppe- ja kasvatustöö eesmärgil. Õppetegevusest salvestise tegemise soovist peab informeerima eelnevalt lasteaia juhtkonda, kes otsustab igakordselt kas selline tegevus on lubatav arvestades lasteaia väärtusi ja laste huve.
13.9 Lasteaias tegutsevad tasulised huviringid. Lapsel on lasteaias võimalik osaleda, kuni kahes huviringis. Huviringi läbiviimise kvaliteedi ja info jagamise eest lastevanematele vastutab huviringi läbiviija.
14. KOOSTÖÖ JA INFOVAHETUS
14.1 Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ning turvatunde tagamisele lasteaias. See omakorda soodustab igati lapse arengut.
14.2 Ettepanekute tegemine, arvamuse avaldamine aga ka nõu ja abi küsimine toimub e-lahenduse (ELIIS), paberkandja või eelneval kokkuleppel vestluse teel. Ettepanekute ja arvamustega võib pöörduda lasteaia juhtkonna või rühmast valitud hoolekogu esindaja poole, seisukohad koondab ja edastab direktorile rühma hoolekogu esindaja.
14.3 Lasteaias toimuvatest sündmustest ja aktuaalsetest probleemidest teavitatakse rühma riideruumi stendil oleva infoga või e-posti kaudu (ELIIS). Stendil on tutvumiseks välja pandud rühma kuu tegevuskava, sh õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, menüü, päevakava, kontaktid jm. Üldine informatsioon on lasteaia kodulehel www.tripsik.tartu.ee
14.4 Lasteasutuse ja lapsevanemate vaheline kootöö tugineb vastastikusele viisakale ja lugupidavale suhtlemisele, erimeelsuste lahendamisel seatakse esikohale lapse huvid.
14.5 Lasteasutuse töötajad on kohustatud kaitsma last ja peret puudutavaid andmeid vastavalt andmekaitse seadusele.
14.6 Isiklikuks tarbeks lapsevanemate tehtud salvestisi on keelatud avalikustada mistahes viisil s.h. internetikeskkonnas (facebook ja teised sotsiaalmeediakanalid; youtube, blogid, foorumid, pildipangad jm), kui salvestisel on jäädvustatud lisaks oma lapsele veel teine isik ning puudub teise isiku eelnev nõusolek avalikustamiseks.
14.7 Lasteaed teeb koostööd erinevate haridusasutustega Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli jt. Praktikantidest teavitatakse lapsevanemaid ja uuringute läbiviimiseks küsitakse lapsevanemate nõusolekut.